Marika Saar: hoop laste pihta

Marika Saar, Elva abivallavanem, SDE FOTO: Erakogu

Valitsuse otsus kärpida laste huvitegevuse ja huvihariduse toetust poole võrra toob riigikassasse 7 miljonit eurot kokkuhoidu ning jätab kohalikud omavalitsused ilma sama suurest summast.

Tundub, et valitsusel jäid kaalutlemata selle otsusega kaasnevad mõjud. Aastatega üles ehitatud huvihariduse süsteem ning omavalitsuste ja riigi partnerlussuhe saavad praegu hävitava hoobi. Haridusminister selgitas, et omavalitsused on huvitegevuse vallas tugevad ja saavad ise hakkama, aga just seepärast nad ongi tugevad, et laste arengusse on panustatud koostöös riigiga. Kui sa võtad jalgrattalt ühe ratta ära, siis kuigi hästi see ei sõida.

Kas tänane valitsus ongi nii madal, et hävitab hästi töötavad asjad ära sellepärast, et need said teoks teiste erakondade algatusel?

Huviharidus võimaldab lastel oma tugevusi ja andeid arendada, proovida ning katsetada. See loob vundamendi laste enesekindlusele ja silmaringile, aitab tagada, et neil tulevikus hästi läheks. Lisaks suurepärasele laste arendamise meetmele on tegu ka ühe läbimõelduma regionaalpoliitilise toetusega, mis aitab ebavõrdsust tasandada.

2018. aastal sotsiaaldemokraatide eestvedamisel ellu kutsutud huvihariduse toetuse arvestamisel on maapiirkondadel suurem osakaal, kuna seal on huviringide ja trennide valik ning kättesaadavus kehvem kui linnades. Näiteks toetab riik Võru- ja Põlva- ning Valgamaa lapsi rohkem kui Tartumaa lapsi: 11 300 Kagu-Eesti last saavad kokku toetust 2,1 miljoni euro eest, 23 000 Tartumaal elavat last aga 1,6 miljoni euro eest.

Elva vallas pakume me selle meetme toel lastele ligi 100 erisugust huviringi ning maksame lastevanematele huvitranspordi toetust. Hiiumaal on tänu riigi rahale saanud hoogu juurde purjetamine. Saaremaal läheb suur osa toetusrahast huvitegevuse õpetajate ja juhendajate palkadeks. Seega puudutab valitsuse kärpeotsus valusalt ka maapiirkondade kultuuri- ja haridusinimesi.

Elva valla jaoks tähendab see ootamatu pööre vajadust leida järgmisel aastal ligi 135 000 lisaeurot, et jätkata kavaga, mille kallal nägime väga palju vaeva: kaasasime, arutasime, leidsime parimad lahendused. Uskuge, haihtuvat toetussummat ei ole üldse lihtne asendada.

Võimuliit näitas üles ka poliitilist kultuuritust, rikkudes mitmeid häid tavasid. Poliitika kujundamisel, mida ju praegu tehti, võetakse ikka aluseks analüüsid, kaalutakse alternatiive ja kaasatakse. Aga mulle tundub, et isegi valdkonna sees ei arutatud seda teemat piisavalt läbi, rääkimata omavalitsuste unustamisest. Näotu on ka ühe reformierakondlasest riigikogu liikme väide, et selle toetuse puhul on tegemist "süsteemivälise sotside lubadusega". Kas tänane valitsus ongi nii madal, et hävitab hästi töötavad asjad ära sellepärast, et need said teoks teiste erakondade algatusel?

Minu hinge kriibib ka see, et praegu anti otsene löök riigi ja omavalitsuste niigi haprale suhtele, mis küll viimastel aastatel on näidanud usalduse tugevnemise märke. Tõsi, pettumusi, kus riik annab toetust ja see järsku kaob, on olnud ka varem. Aeg-ajalt olen oma vanemaid kolleege veennud, et küll sel korral läheb teisiti, sest meil on riigiga ühed eesmärgid ja tunda on ka riigiametnike suhtumise paranemist. Aga võta näpust!

Üks riigi ja kohalike omavalitsuste koostöövorme on eelarveläbirääkimised valitsuse ning Eesti linnade ja valdade liidu vahel. See töö käib aasta läbi töörühmades ning mul on olnud au osaleda kolme töörühma pingutustes. Igati normaalne oleks, kui sellistes olukordades pöördutakse omavalitsuste poole, et arutada üheskoos erisuguseid variante ja kärpekohti, mitte ei langetata ühepoolselt otsuseid, mis pööravad varasemad sisulised kokkulepped pea peale.

Ma väga loodan, et toetusraha kokkutõmbamine koos üleoleva suhtumisega ei peegelda valitsuse üldist hoiakut kohalike omavalitsuste suhtes. See lühinägelik ja ebaõiglane otsus tuleb ringi muuta.

Praeguseks end tõestanud toetussüsteem on suurepärane asi, mis on teinud huvihariduse just maapiirkondade lastele kättesaadavaks ja valiku mitmekesisemaks.

Tagasi üles
Back