JUHTKIRI ⟩ Rootsi pankade silmakirjalik käitumine

Viimane Kohtla-Järve tegusenud pangakontor asus aastakümneid Keskalleel. FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida-Virumaa rekordite raamatusse võib alates mai lõpust lisada veel ühe tippmargi. Kohtla-Järve sai Eesti suurimaks linnaks, kus pole pangakontorit.

Viimasena pani uksed kinni Swedbanki esindus Keskallee ruumides, kus erinevate nimede all on pank (nõukogude ajal hoiukassana) tegutsenud peaaegu linna asutamisest alates.

Swedbank tõi kontori sulgemise põhjusena välja kontori külastatavuse vähenemise ja asjaolu, et kliendid kasutavad pangatoiminguteks üha enam elektroonilisi kanaleid. Pooled töötajad selles kontoris koondati. Kliendid said leevenduseks linna juurde ühe pangaautomaadi.

Pangale ei saa otseselt midagi ette heita. Ta tegutseb äriühinguna selle nimel, et omanikele võimalikult suurt kasumit teenida. Kui on välja rehkendatud, et kontori sulgemine kaalub üles sellega kaasnevad võimalikud kahjud, siis lihtsalt nii ongi. Ei ole panga mure, kuidas saavad edaspidi oma rahaasjad korraldatud need inimesed, kes mingil põhjusel internetis seda ei tee. Las sõidavad näiteks Jõhvi, kuni seal on kontor veel olemas.

Põhiline, mis seejuures häirib, on aga silmakirjalikkus sõnumites, et kontoreid suletakse justkui klientide huvides. Rootsis on siiani pangakontorid avatud isegi osades väikekülades. Seal tasub ära, aga 32 500 elanikuga Kohtla-Järvel mitte. Ei tundu usutav, et rootslased oleksid elektrooniliste kanalite kasutamisel eestlastest vähem taibukad.

Asi on ilmselt erinevas suhtumises oma koduturu ja võõra turu kundedesse. Oma osa on kindlasti ka kohaliku kogukonna ja poliitikute survel, kes leiavad, et pangakontori olemasolu on vajalik. Kui Eestis sellist survet ei ole, siis lähevadki kontorid kinni.

Tagasi üles
Back