Nikolai Novosjolov: Rahvus ei vii tippu. Inimese sisu viib

Nikolai Novosjolov torkas klaaslae mõõgaga katki, õppides eesti keele ära vehklemistrennis. Foto: Tairo Lutter / Postimees

"Mul on elus inimestega vedanud - nad on alati võtnud mind sellisena, nagu ma olen. Hinnanud mind selle järgi, mida ma teen ja kes ma olen, mitte rahvuse või keele järgi," ütles maailmameister Nikolai Novosjolov, kui temalt Jõhvis küsiti, kas rahvuse tõttu on olnud raskem läbi lüüa.

Rahvus ei mängi rolli, loeb inimene ise, leiab kahekordne maailmameister ning olümpiavõitja Katrina Lehise treener.

"Me räägime praegu eesti keeles ja saame üksteisest aru," kõneles ta kooli spordipäeval Jõhvi gümnasistidele, kellest üle poole räägib kodus vene keelt. "See tähendab, et me arvestame sellega, kus elame, ja austame selle riigi kultuuri. See ongi kõige tähtsam."

Teistsugune venelane?

Seda, et teda ei peeta just tavaliseks venelaseks, on Novosjolov mõnikord tunda saanud küll.

"Kui seltskonnas hakatakse rääkima venelastest ja eestlastest ning asi hakkab kergelt imelikuks muutuma, siis tuletan meelde, et mina olen ka venelane. Saan vastuseks: "Ei-ei, sa oled teistsugune venelane, sa ei ole see venelane, kellest me räägime." Mul on hea meel seda kuulda. Aga teate, kui palju samasuguseid venelasi ma Eestis tunnen?"

"Mulle meeldib mõte, et idioodil ei ole rahvust. Neid on igal pool. Loeb inimese sisu."

Kui midagi teete, ärge jätke asja katki

Sorava eesti keele oskuse võlgneb Haapsalust pärit tippsportlane oma trennikaaslastele. Nemad vene keelt ei osanud, nii pidi suhtlus paratamatult käima eesti keeles.

"Nad viitsisid mind õpetada. Kui ma millestki aru ei saanud, tegid nad selle selgeks teiste sõnadega ja minu sõnavara muudkui kasvas."

Haapsalust Tallinna kolides ostis Nikolai Novosjolov kioskist iga päev Õhtulehe ja luges selle otsast lõpuni läbi. "Eesti Päevaleht oli minule tollal liiga keeruline," muheles ta.

Keeleõppes annab järjepidevus tulemusi ja sama kehtib ka spordi kohta.

"Minu soovitus on: kui te midagi teete, ärge jätke pooleli!" ütleb Novosjolov. "Tehke kõik selleks, et teie elus oleks vähem "olekseid" ja te saaksite rääkida "olen" ja "teen"," soovitas ta gümnasistidele.

"Kui saavutasin sportlasena edu, soovisid vanad trennikaaslased õnne ja ütlesid: "Mäletad, kui sa olid väike, siis ma võitsin sind. Mõtle, kui ma oleks trenni edasi teinud, siis mis oleks minust võinud saada?""