Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

RIHO BREIVEL ⟩ Narva-Jõesuu uue muuli rajamine on mõistlik raha kulutamine

Riho Breivel, riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma aseesimees, EKRE FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Valimised võitnud Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini valimisliidu võimekus pannakse uue muuli ehitamisega tõsiselt proovile, sest ebaõnnestumine kahjustaks kogu Eestit.

Eesti saab järgnevatel aastatel Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondidelt 3,37 miljardit eurot. Me peame leidma sellele rahale mõistliku rakenduse. Samas on võimalik leida raha ka teistest allikatest ning see toob võimalikult ulatuslikku kasu nii piirkondlikus kui ka ajalises mõõtmes. Esiplaanile tuleb tõsta investeeringud ja sellega on meie maakonna helgemad pead tegelnud juba aastaid.

Selge on ka see, et projekte on alati rohkem kui raha nende realiseerimiseks.

Rahandusministeerium uuris rohkem kui paarikümne organisatsiooni arvamusi, mille kohaselt peetakse vajalikuks toetada rohkem Ida-Virumaad. Kui paljud toetused on seni edukad olnud Tartus ja Tallinnas, siis Ida-Virumaale raha ja nende edukas rakendamine tihti ei jõua.

Narva-Jõesuu uue muuli rajamine toob lisaks Euroopa Liidu kõige idapoolsema nurga heakorrastamisele sotsiaalset ja majanduslikku kasu kogu Eestile.

Ida-Virumaa arengu võtmeküsimus on aastakümneid olnud põlevkivi ratsionaalne ja õiglane väärindamine. Selle käekäik mõjutab kogu Eestit ning just seetõttu tuleb seni kätte saadavate fondide raha investeerida Ida-Virumaal asjadesse, mis mõjutavad nii meie piirkonda, selle kaudu ka kogu Eestit või vähemalt üpris suurt piirkonda. Need peavad olema investeeringud, mis seovad Ida-Virumaad tugevalt ülejäänud Eesti ja ka Euroopaga. Vastasel juhul hakkavad meile strateegiliselt nii tähtsat piirkonda murendama suured ja kulukad pinged.

Praeguseks näib üpris selge, et maailma haaranud rohepöörde hoos tuleb ülimalt targalt, uutele tehnoloogiatele tuginedes kaitsta Ida-Virumaal praegu domineerivat põlevkivikasutust. Õnneks ei toimu muutused päris üleöö ja me ei pea tegelema absurdsete ideedega, kuidas näiteks kaevuritest küünetehnikuid koolitada.

Samas üksnes nii populaarsena näivate kõrgtehnoloogiliste tööstuste meelitamine piirkonda üksi ei lahenda tööhõive ja majandusarengu probleeme. Me peame suutma edendada ka traditsioonilisi valdkondi, elukeskkonda otseselt mõjutavaid tegevusi, ilma milleta pole kõrgtehnoloogiline tootmine võimalik.

Me oleme ka mõistnud, et piirkonda, kus on käest lastud heakord, vähe vaba aja veetmise ja suhtlemiskohti, pole võimalik tööle meelitada kõrgtehnoloogia asjatundjaid. Kohalikud noored asuvad oma elule väljavaateid otsima mujalt.

Sellele on praegu suurt tähelepanu pööranud ka meie turismiarendajad. Samas oleme tähelepanu alt kõrvale jätnud meie kandis ühe tähtsa objekti − nimelt Narva-Jõesuu muuli olukorra.

Meri on praeguseks ära lõhkunud aastakümneid tagasi ühe Leningradi ettevõtte üpriski lohakalt ehitatud Narva-Jõesuu muuli. Nüüd kannavad hoovused pidurdamatult Narva-Jõesuu ranna liiva Venemaa-poolsele kaldale, ummistades seejuures ka jõesuudme Eesti-poolset osa.

Narva-Jõesuu sadamasse ei pääse sisse meie kalalaevad, kes püütud saagi ära andmiseks peavad ette võtma üpris pika meretee.

Praegu valitseb olukord, kus jaht, mille süvis ületab 1,5 meetrit, Narva jõele ei pääse. Selline olukord pidurdab oluliselt turismi arengut, sest näiteks rahvusvahelisi purjeregatte me jõesuudme liiga vähese sügavuse tõttu ei Narvas ega ka Narva-Jõesuus korraldada ei saa.

Kuid tulemata jäävad ka Põhjamaade hobipurjetajad, sest Eesti põhjarannik ei paku ohutut ja mugavat võimalust Euroopa Liidu merede kõige idapoolsemate rajatiste külastamiseks.

Narva jõe suudme halb seisund mõjutab kõiki põhjaranniku väikesadamaid, sest Euroopa idapoolseima muuli puudumine vähendab ka nende külastatavust. Kuid nendesse sadamatesse investeeriti lisaks erakapitalile ka hulgaliselt Euroopa fondide ja meie omavalitsuste raha.

Narva-Jõesuu uue muuli rajamine tooks lisaks Euroopa Liidu kõige idapoolsema nurga heakorrastamisele sotsiaalset ja majanduslikku kasu kogu Eestile. See kasvataks suuresti Narvat, Narva-Jõesuud kui ka teisi piirkonna vaatamisväärsusi külastavate inimeste arvu nii maa kui ka mere poolt.

Kuigi valitsusasutuste tasemel püütakse turismivaldkonda eriti viirusekriisi foonil halvustada, väites, et palgad on madalad ja töökohad ebapüsivad, pole selline suhtumine õige. Turismi areng ergutab samuti põllumajandust, toitlustust, kaubandust, transporti, logistikat ja paljusid seotud tegevusvaldkondi.

Narva-Jõesuu sadama ümbrus võiks saada piirkonda oodatavate kõrgtehnoloogiaettevõtete töötajatele suunatud uute spaahotellide ja moodsate korterelamute asukohaks. Vana lagunenud muuli varemed, mis on nõudnud ka ettevaatamatute suplejate seast inimohvreid, peletavad investoreid.

Narva jõe suuet ummistava liiva äravedamiseks võib suure tõenäosusega leida majanduslikke lahendusi, mis suure kulu asemel võivad tuua hoopis tulu. Kui meil pole hädavajadust ega ka raha liiva Narva-Jõesuu rannale tagasi vedada, siis võivad puhta mereliiva kui täitematerjali vastu huvi tunda Soome lahes sadamaid laiendavad ettevõtted.

Olen selle teemaga tegelnud juba ajast, kui olin teenistuses piirivalves, kuid asjad on ikka perspektiivplaani tasandil.

Võtan Narva-Jõesuu muuli taastamise Ida-Virumaa riigikogu toetusrühmas tähelepanu alla, sest nii olulise objekti rajamist tuleb täie jõuga toetada.

Tagasi üles
Back