VALLO REIMAA ⟩ Jõhvist sõltub suure osa Ida-Virumaa tulevik
27. detsember 2021, 08:31
/nginx/o/2021/12/26/14279150t1h8b58.jpg)
Sellest, kui hästi suudab Jõhvi lähiaastatel maakonnakeskusena tugevneda, sõltub suure osa Ida-Virumaa käekäik, leiab Jõhvi vallavolikogu esimees VALLO REIMAA. Samas on Jõhvi jaoks erakordselt tähtis naabrite arengu toetamine ja hea koostöö nendega.
Ida-Virumaa järgmise viie aasta areng sõltub Euroopa tõukefondide pakutavate võimaluste tegelikust realiseerumisest või siis realiseerumatusest. Kõige rohkem on mängus Ida-Virumaa keskregioonil ehk endisel Kohtla-Järve linnastul, kus taandareng on toimunud kõige kiiremini.
1990. aastatel alanud Ida-Virumaa nõukogudeaegse tööstuskompleksi restruktureerimine on praeguseks küll lõpule jõudnud, kuid selle hinnaks on elanike arvu vähenemine koguni kahe Pärnu linna võrra ning elatustaseme langus omaaegsest tipust edetabeli lõpuossa.
Enamik riigi poolt selle peatamiseks rakendatud meetmetest olid pigem kosmeetilised ning ei suutnud muuta valitseva üldprotsessi suunda, mis jätkub veel praegugi. Kui me ka nüüd ei suuda seda peatada, siis ootab tulevikus ees vajadus hakata ümber korraldama kogu siinsest asustussüsteemi, sest keskregiooni linnastu (siia alla tuleks lugeda ka Kiviõli ja Püssi) jätkusuutlikkus selle praegusel kujul on sattumas löögi alla. Viivikonna ja Sirgala ongi juba kaardilt kadunud.
3 MÕTET
- Kui Jõhvi omavalitsus ei suuda oma siduvat rolli täita, siis kannatab kogu regioon.
- Üks lähiaastate suuremaid väljakutseid on Jõhvi kesklinna arendamine.
- Naabrite arengu toetamine on Jõhvile erakordselt oluline.
Sillamäe ja Narva samalaadsed probleemid on tänu nende kompaktsusele lihtsamad ning nende sotsiaalsfääri restruktureerimine kergem.
Uus tõukefondide periood tähistabki riigi seni kõige jõulisemat katset sekkuda Ida-Virumaa arengutesse koos eesmärgiga hakata väljuma maakonna nõukogudeaegsest majandusstruktuurist ja jõuda välja polüfunktsionaalsesse mudelisse, mis iseloomustab näiteks pealinnaregiooni Tallinna. Võib-olla tundub üllatav, kuid kõige suurem eeldus seda visiooni realiseerida on Ida-Virumaa keskregioonil, kus varasem mudel enim kahjustada saanud. Selleks peavad aga keskregiooni omavalitsused suutma tegutseda koordineeritult ja ühiste eesmärkide nimel.
Oma asukohast tingituna on eriline roll Ida-Virumaa keskregiooni ühtsuse tagamisel kanda Jõhvi omavalitsusel. Just Jõhvist sõltub, kas keskregioon suudab uude programmiperioodi siseneda ühtsete ja koordineeritud tegevustega, mis tugevdavad regiooni tervikuna ning millest võidavad kõik osapooled. Kui Jõhvi omavalitsus ei suuda oma siduvat rolli täita, siis kannatab kogu regioon.
Vaid tervikuna käitudes suudab Ida-Virumaa keskregioon olla siduvaks lüliks Narva ja Rakvere majanduspiirkonna vahel. Regiooni tugevuseks on ulatuslik tagamaa, mis ulatub Soome lahest kuni Peipsi põhjakaldani. Järelikult tuleb ka Alutaguse ja Toila valda käsitleda Ida-Virumaa keskregiooni koostööpiirkonna loomulike osadena, mis ei tohiks omavahel konkureerida, vaid peaksid otsima pidepunkte ühiste huvide realiseerimiseks. Sel moel tugevneks ka Ida-Viru maakonna staatus, kuna tugevneb tema loomulik keskus.
Kui tulla nüüd Ida-Virumaal nii armastatud klastrite jutu juurde, siis peab eeltooduga kaasnema uue põlvkonna majandusettevõtete klastri koondumine keskregiooni piirkonda, mis toob siin aja jooksul endaga kaasa ka uue mõtlemise, ideoloogia ja elukeskkonna, koos sellega uue imago kogu Ida-Virumaa keskregioonile. See aga tähendab ühtlasi uue põlvkonna töökohtade lisandumist, mille puuduse tõttu noored praegu Ida-Virumaalt lahkuvad.
Ei tohi unustada, et tegemist on sedalaadi majandustegevusega, mis oluliselt sõltub heast haridusest. Seepärast on paralleelselt vaja arendada haridusklastrit, mille ülemise tipu moodustavad regionaalsed kõrgkoolid (sealhulgas erakõrgkoolid), kuid aluspõhja laob sellele loovusele ja ettevõtlikkusele suunatud üldharidus. Jõhvi jaoks tähendab see kõigi siinsete haridusasutuste tihedat koostööd, millega tuleb kohe alustada.
Ida-Virumaa keskregiooni linnastu keskme ehk omamoodi kesklinna moodustab Jõhvi linn, millel omakorda võiks olla hästi disainitud ja funktsioneeriv keskus. Paraku seda praeguse Jõhvi kohta ütelda ei saa. Sellepärast on üks lähiaastate suuremaid väljakutseid Jõhvi kesklinna arendamine.
See tähendab ka kesklinna määratlemist, sest vähenenud elanike arvu tõttu on probleeme kesklinna piirkonna täitmisel elutegevusega. Just selle pärast on Jõhvile erakordselt tähtis, et teda ümbritsevad linnaosad ning maapiirkonnad ei kaotaks oma elanikkonda, sest Jõhvi kesklinn on planeeritud suurema asustuspiirkonna teenindamiseks ja jääb hätta, kuid see asustuspiirkond hakkab taandarenema. Naabrite arengu toetamine on seetõttu Jõhvile erakordselt oluline.
Järgmine linnaehituslik väljakutse on seotud Tallinna-Narva maantee Jõhvi-Toila lõigu ehitamisega lähiaastatel, millega saab uue näo ka Jõhvi kõige põhjapoolsem osa, kus on muu hulgas kasvamas Jõhvi tööstuspark, mille arengutega on seotud Jõhvi lähiaastate suured lootused.
Valmimas on veel mitmed spordiobjektid (kergejõustikustaadion, jalgpallihall jm) ning koos sellega suureneb spordielu elavnemise ja liikumisharrastuse kasvu lootus. Selleks tuleb aga korralduslik pool põhjalikult läbi mõelda ning panna see poliitika asemel eelkõige sporti teenima. Siingi on võlusõna koostöö.
Kultuuri poole pealt on suurim eesmärk uue raamatukoguhoone projekteerimine, rahastuse leidmine ja ehitamine. Senise raamatukogu uueks funktsiooniks on kõige enam pakutud teatrimaja ning see võiks saada uueks koduks teatrile Tuuleveski.
Jätkuma peab kontserdimaja lähiümbruse ja linnapargi arendamine kultuuritegevuste piirkonnaks. Suur lootus on pääseda "Euroopa kultuuripealinna 2024" tegevusprogrammi, mis seekord kannab Ida-Virumaale nii olulist juhtmõtet "Ellujäämise kunstid".
Selle kõige eelduseks on aga, et Jõhvis säiliks kogu perioodiks poliitilise võimu stabiilsus. Koos stabiilsusega ja planeeritud tegevuste elluviimisega hakkab aja jooksul taastuma ka maine.
Maine on kõige olulisem omakapital uute projektide teoks tegemisel. Nii on ka noortel rohkem motivatsiooni oma kodukohta tagasi tulla. Ilma noorteta pole tulevikku.