MIHKEL NESTOR ⟩ Kas hinnatõus toob kaasa laenude kallinemise?

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman

Finantsturud näivad ennustavat, et Euroopa pikaleveninud eksperiment negatiivsete intressimääradega on lõppemas. Kas tõesti ja milline on selle mõju majandusele?

Inflatsioon sunnib keskpangad tegudele

Keskpankurite kunagistest kinnitustest, et praegune hinnatõus on ajutine ja lühiajaline, on alles jäänud vaid ilus mälestus. Nüüdseks on inflatsioonisurve jõudnud punkti, kus Ühendriikide Föderaalreserv plaanib hinnatõusu ohjeldamiseks ainuüksi tänavu tõsta intresse kolm-neli korda, misläbi jõuaks peamine intressimäär aasta lõpuks 1,25 % tasemele.

Meie jaoks olulisem on aga intressimäärade tulevik euroalal. Kui Ühendriigid viib plaanitav intressitõus tagasi koroonaeelsesse aega, siis Euroopas on rahapoliitiline eksperiment negatiivsete intressimääradega kestnud varsti juba kaheksa aastat. Nii on ebanormaalsusest kujunenud normaalsus, millega ümber harjumine ei pruugi olla valutu.

Kui uskuda finantsturge, siis näib tuul olevat tõesti pöördumas ka Euroopas. Kiired liikumised on viimastel nädalatel toimunud kodulaenuomanikele tuttava Euribori tulevikutehingutega. Meeldetuletuseks: Euribori näol on tegemist intressimääraga, millega pangad üksteisele laenu annavad. Selle suurus sõltub omakorda tingimustest, millega on raha valmis laenama ja hoiustama Euroopa Keskpank.

Et keskpank on 2014. aastast raha enda juures hoiustamist "karistanud" negatiivse intressimääraga, siis on pea sama kaua miinuses püsinud ka Euribor. Nüüd ennustab finantsturg aga, et 2023. aasta septembris võiks Euribor esimest korda jõuda plusspoolele. Sisulises plaanis tähendab see turuosaliste ootust, et Euroopa keskpank on inflatsiooni ohjeldamiseks sunnitud lõpuks intressimäärad positiivseks tõstma. Kas tõesti? Elame-näeme.

Mis saab Itaaliast?

Keskpanga tulevased otsused on muidugi spekulatsioon, ent võlakirjaturul peegelduvad ootused tulevasest intressitõusust juba praegu. Lõppeval nädalal jõudis esimest korda alates 2019. aasta suvest positiivse numbrini Saksamaa 10aastase võlakirja tootlus. Pakutav reaaltootlus on muidugi naeruväärne 0,01% ja sisemajanduse kogutoodangust alla 70 % jääva riigivõla ning konservatiivse eelarvepoliitika poolest kurikuulsa Saksamaa jaoks poleks ka oluliselt kõrgem intressimäär mingi probleem.

Hoopis teistsugune on vaade olukorrale aga ilmselt Itaalia rahandusministeeriumis, mille 10aastase võlakirja eest nõutav intressimäär on jõudnud 1,34 % juurde. Kui Euroopa keskpanga värske juht Christine Lagarde 2020. aasta märtsis pressikonverentsil teatas, et tema eesmärk ei ole euroalasse kuuluvate riikide võlakirjatootluste erinevuse ehk spread'i alla surumine, reageeris turg sellele paaniliselt: Itaalia 10aastase võlakirja reaalintress tõusis tasemele, mis ületas enamiku eestlaste kodulaenu oma.

Toonasest sõnavääratusest saadud valus õppetund sunnib keskpanka nüüd oma samme hoolega kaaluma, et euroala nõrgemaid liikmeid mitte kuivale jätta. Näiteks on ühe võimalusena spekuleeritud, et intressimäära tõstmisest hoolimata jätkab keskpank seniseid võlakirjaoste, tagamaks, et ka jätkusuutmatu riigirahandusega riikide võlale leiduks turul ostja.

Intressitõus pole garanteeritud

Samas tuleb muidugi öelda, et Euroopa peatne intressitõus ei ole kuidagi garanteeritud. Ehkki inflatsiooni jälgitakse Frankfurdis pingsalt, ei ole ikkagi selge, kui jätkusuutlikuks see Euroopas osutub. Detsembris küündis euroala hinnatõus tervikuna 5 %ni, kuid vaadates selle aluskomponente, on tegemist ikkagi peamiselt energiakandjate hinnatõusuga, mis keskpanka niivõrd ei loksuta.

Teravamalt peetakse silmas teenuste hindasid, mis peegeldab sisemaist hinnasurvet ja majandusosaliste ootusi. Kuigi ka teenuste hinnad on kasvanud, siis palju mõõdukamas tempos. Näiteks detsembris suurenesid need aastases võrdluses vaid 2,4 % − kasvutempo, millega keskpank pärast aastaid kestnud deflatsiooniohtu on praegu valmis leppima.

Inflatsiooni kõrval omab muidugi tähtsust ka euroala üldine majanduslik seis. Kuigi senine taastumine koroonakriisist on olnud tubli, ei ole õnnelik lõpp kindel. Valitsused on kriisiaegseid toetusmeetmeid järjest koomale tõmbamas ja tegelikult annab alles käesolev aasta vastuse, kas kunstlikus koomas hoitud patsient ka iseseisva hingamisega hakkama saab.

Keskpanga võimalikke otsuseid silmas pidades on märgiline, et suhteliselt nigel on taastumine olnud Saksamaal, kes tavapäraselt keskpangas kõrgemaid intressimäärasid on toetanud. Eriti puudutab see Saksa tööstust, kus tootmismaht kriisieelsele ajale endiselt kaugelt alla jääb.

Mida arvata kõrgematest intressimääradest Eestis?

Eesti vaatevinklist on lood intressitõusudega kahetised. Ühelt poolt pole kahtlustki, et siinne inflatsioon on liiga kõrge. Teisalt sunnib energia suur hinnatõus inimesi juba praegu muid kulutusi koomale tõmbama, vähendades seega tõenäosust laiapõhjalise liiga suurest nõudlusest põhjustatud hinnaspiraali tekkeks.

Keskpank on tundnud muret majapidamiste julge laenuvõtmise ja kinnisvara kiire hinnakasvu pärast, mida intressitõus võiks jahutada. Kiirelt muutuva demograafia tõttu aeglustub kinnisvara hinnaralli aga juba ilmselt enne Euroopa Keskpanga otsuseid.

Arvestades eestlaste 9,3 miljardi euroni küündivat kodulaenujääki, on kindel see, et ka mõne protsendikümnendiku suurune intressitõus majanduses tundmata ei jää.