Aasta tegijaks sai Ida-Viru turismi ühisaju
12. veebruar 2022, 00:00
Omavalitsusliit, ettevõtluskeskus ja Põhjarannik valisid Ida-Viru aasta tegijaks turismiklastri. Ajutrusti moodustavad poolsada turismiettevõtet ja -asutust koos kõigi maakonna omavalitsustega. "Igaüks annab oma väikese osa ühte suurde patta ja vastu saab suurest pajast oma väikese osa," kirjeldas Alutaguse matkaklubi juht Ingrid Kuligina.
"Täpselt nii palju, kui keegi panustab, saab ta ka tagasi. Eks midagi pudeneb sealt üle ääre teistelegi, kes eriti ei panusta," lisas ta.
Ühistegemiste ja suhtlemise käigus tekkivast sünergiast saab ainult võita. "Üks käib ühe idee välja, teine teise ja siis kasvab sellest midagi ägedat," rääkis Ingrid Kuligina.
Ta tõi näiteks viimase "SeiklusFesti": Ida-Virumaa suurürituste toetust üritus ei saanud, aga klaster leidis võimaluse toetada ning iga liige panustas ka eraldi. "Mul on nii hea meel, et mul tekkis mõte viia seiklusmessi boksid maastikule laiali ja teised sellega kaasa tulid," ütles seiklusfestivali peakorraldaja.
Tekivad uued ideed ja värskus
Everest Kiviõli hosteli perenaine Signe Viilop tõdes, et väikestel majutusasutustel napib võimalusi panustada tasulisse reklaami ja turundusse. "Osaledes klastri eri kampaaniates, turundame ka oma maja."
Samamoodi saab vähest personali kompenseerida turismiklastri vedajate ja teiste liikmetega suheldes. "Üksinda võid ju ideid välja mõelda, aga tahaks, et keegi vaidleb vastu ja mõtleb kaasa, kuidas saab veel paremini. Teistega suheldes tekivad uued ideed ja värskus."
Näiteks Everesti hosteli viie tipu seiklus, mis kutsub avastama viit eriilmelist mäetippu, sündis just Signe Viilopi ja turismiklastri turunduse projektijuhi Meelis Kuuse ühise mõttetöö viljana.
Ka Signe Viilop jagab arvamust, et kui ise oled aktiivne, tõuseb ühistegevusest suurem tulu. "Minu lemmiklause on: kui sa ise ei tee, on tegemata kõik."
Mäetaguse mõisahotelli juht ja Karukella puhkemaja perenaine Terje Rattur, kes oli 2009. aastal ka turismiklastri loomise juures, tõdes, et Ida-Virumaa maines on toimunud selle ajaga murrang.
"Kui inimesed enne natukene pelgasid siia kanti tulla ja suhtusid Ida-Virumaasse eelarvamusega, siis praegu suhtuvad pigem uudishimuga. Inimesed näevad, et meil toimub kogu aeg midagi põnevat ja me oleme nähtaval. Sellist nähtavust ei saavuta ühe, kolme ega ka viie aastaga − see on pikaajaline töö. Ükski ettevõte ise ei suuda sellist turundust teha, nagu me ühiselt suudame."
Koroonaaja suurimaks võiduks peab Terje Rattur seda, et turismiklaster võttis partnerite soovil kriisi juhtida.
"Klaster korjas kokku meie arvamused ja edastas need ministeeriumidesse. Aitasin ise välja töötada väga palju sõnumeid, sest oli vaja kirjeldada kohapealset olukorda. Lõpuks olime ministeeriumides arvamusgrupis koos hotellide ja restoranide liidu, spaade liidu ja teiste üle-eestiliste organisatsioonidega. Astusime nagu üle mingisuguse läve," rääkis Terje Rattur.
Julgus olla teistmoodi
Sama vana ja suurt turismiühendust mujal Eestis ei ole.
EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik toob Ida-Viru ettevõtete ja omavalitsuste koos tegutsemist sageli näiteks. "See, kuidas avalik ja erasektor nii hästi kokku töötavad, on kadestamisväärt," ütles ta turismiklastri aastalõpuseminaril.
Tänu kaasamõtlejate suurele ringile sünnivad Lepiku sõnul ägedad lahendused, nagu näiteks 2020. aastal Ida-Virumaale küllakutsumise kampaania ja mullune kampaania soetada kinkekaarte meditsiinitöötajatele.
"Ida-Viru klaster on meile väga usaldusväärne ja professionaalne partner, kelle tegemiste kvaliteedis ei pea kunagi kahtlema," rääkis Eesti turismipealik, lisades, et siinsed turismivedurid on kaasahaaravad ja julgelt teistmoodi.
Kuidas vaatate tagasi turismiaastale 2021?
Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen ja Ida-Viru turismiklastri turunduse projektijuht Meelis Kuusk:
"Aasta algus ennustas mitte ainult meile, vaid kogu Eesti turismisektorile väga keerulist hooaega: piirangud, sulgemised, vaktsineerimine, üha suurenev mure püsikulude pärast.
Meil on ütlus, et koos tegutsemine on ükshaaval muretsemisest oluliselt targem. Ja tegutseda tuli ja ruttu ja paljuski teisiti, kui seni olime harjunud.
Tagantjärele võime öelda, et Ida-Virumaa turismiaasta 2021 oli parem, kui eales loota julgesime. Eesti siseturistide külastatavuselt saavutasime kolmanda koha. Juunist augustini veedeti meie juures kokku üle 148 000 öö, seda on 50 000 ööbimist rohkem kui 2019. aastal. Lisaööde absoluutarvus saime suurepärase teise koha: eestlane võttis kohe pärast Pärnu külastust suuna Ida-Virumaale.
Ühed peamised mõjutajad olid avaliku ja erasektori investeeringud, valmisid näiteks Narva jõetramm, Sillamäe promenaad ja Kauksi rannahoone. Teine ja sugugi mitte vähem oluline mõjutaja oli turismiklastrilt saadud ligemale 350 000 eurot, millega Ida-Virumaad turismisihtkohana arendasime ja turundasime.
Aasta alguses tegime koostöös partneritega kuus ühispöördumist valitsuse liikmete poole ning toimus erakordne nelja ministeeriumi kriisitoetuste seminar, tänu millele said palju ettevõtted riigilt tuge. Lisaks olime esimesed, kes said riigilt vaktsineerimiserandi − võimaluse vaktsineerida inimesi töökohal. Kõige olulisem on, et me ei pudenenud kriisis laiali, vaid suutsime end mobiliseerida, tõmmata siia riigi pilgu ja toe.
Suve avasime seiklusmaa lipuüritusega "SeiklusFest": ühendasime matkamessi ja seiklusmatka. Juba viiendat korda toimus konkurss "Parim uus seiklus", mis on tõeline tootearenduse mootor. Sel korral valmis tervelt 20 uut seiklust ja saime rekordarvu meediakajastusi. Novembris toimunud neljandale maitseseiklusele tulid kohalikke toiduvõlusid kajastama Eesti tipptoiduajakirjanikud.
Aasta lõpetasime heategevuskampaaniaga "Täname meedikuid", kus kõigil Ida-Virumaa elanikel oli võimalus tänada kohalikke arste, õdesid ja kogu haiglapersonali, ostes lõõgastusteenuste kinkekaarte.
Nii mõnigi Eesti maakond imestab meie eduloo üle. Saame olla uhked, et mujalt Eestist, näiteks Lõuna-Eestist, Lääne-Virust, aga isegi ka Lätist Siguldast sõidetakse meie juurde õppima, kuidas üheskoos edukalt tegutseda. Turismiklastri partneritest on saanud justkui ühisaju.
Meil on üks ammune unistus: soovime olla number üks turismisihtkoht Eestis kohe Tallinna järel. See tähendab möödumist suvepealinn Pärnust ja kahekordset kasvu. Meie senist teekonda arvesse võttes julgeme väita, et oleme koos praeguste partneritega sellele unistusele lähemal kui ealeski varem."