DMITRI DMITRIJEV ⟩ Toetades Ukrainat ärgem unustagem Eesti inimesi
19. aprill 2022, 00:00
COVID-19 pandeemia näitab langustrendi, kuid kriisi põhjustatud mõjud annavad veel tunda. Nagu sellest veel vähe, tuleb meil toime tulla energiahindade järsu tõusu ja Ukrainas toimuva sõja mõjutustega.
Sõjad ei too kunagi midagi head, lõpuks kaotavad kõik. Küsimus on vaid selles, kes kaotab rohkem ja kuidas tavainimesed selles olukorras hakkama saavad. Pakkudes Ukrainale kõikvõimalikku tuge ja võttes vastu kümneid tuhandeid põgenikke, ei tohi me unustada oma inimesi ja seda, et nüüd vajavad ka nemad riigi abi.
Tänapäeval on äärmiselt keeruline teha täpseid majandusprognoose, kuid me kõik mõistame, et lähitulevikus kannatavad kõikide riikide majandused, sõltumata sellest, kuivõrd nad on kaasatud sõjalisse konflikti. Ja loomulikult ei jää ka Eesti kõrvale. Kiire hinnakasv, tooraine nappus paljudes majandussektorites ja tarneahelate hävimine üle maailma on tinginud vajaduse ettevõtete majandustegevuse ümberkorraldamiseks. Paraku ei toimi enam just-in-time-logistikakontseptsioon.
Lisaks kütuseaktsiisi määra ja toidukaupade käibemaksu alandamisele on vaja tõsta toimetulekutoetus 150 eurolt 200 eurole ning tulumaksuvaba miinimum 600 eurole.
Aprilli alguses tuli uudis viimase 26 aasta suurimast hinnakasvust: võrreldes mullusega kasvasid Eestis märtsikuus hinnad 15,2 protsenti. Veebruaris oli inflatsioon Eestis 11,6% ja selle näitajaga olime Euroopa Liidus (keskmine 5,9%) Leedu järel teisel kohal. Oluliselt on kallinenud kaubad ja teenused, põhjusi tuleb otsida eluasemega seotud hinnamuutustest ja mootorikütuste kallinemisest. Keskerakond on korduvalt rääkinud maksupoliitika ajakohastamisest ja viimaste uudiste valguses oleks kohatu pugeda selle teema käsitlemisel termini "maksurahu" varju.
Selleks, et leevendada kriisi mõju, peame mõtlema läbi nii inimeste kui ka ettevõtete toetusmeetmed. Palkade ja pensionide kasv ei ole inflatsioonitempoga sammu pidanud. See tähendab, et riigil tuleb toimuv maksimaalselt enda kontrolli alla võtta, et tagada majanduse jätkusuutlikkus ja inimeste toimetulek.
Maksud on vaja kiiremas korras kriitilise pilguga üle vaadata. Mootorikütuste (bensiin, diislikütus ja erimärgistusega diislikütus) aktsiisimäär tuleb alandada Euroopa Liidus kehtestatud miinimumtasemeni, et inflatsioon meie peresid võlaorjusesse ei kukutaks. Diislikütuse aktsiisi on langetanud miinimumini juba Rootsi ja Poola ning leian, et sellise sammu peaks kiiremas korras astuma ka Eesti. Valitsuses peetakse läbirääkimisi lisaeelarve üle ja südamest loodan, et see meede seal ka kajastub.
Aktsiiside alandamise vajadusele on muu hulgas tähelepanu juhtinud Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon, mitmed logistikaettevõtted ning Eesti põllumajandus-kaubanduskoda. Praegu on erimärgistusega diislikütuse aktsiis 100 eurot 1000 liitri kohta, selle määra alandamine ELis kehtestatud miinimumini (21 eurot 1000 liitri kohta) leevendab survet hindu tõsta ja pakub ettevõtjatele finantsilist leevendust.
Venemaa ja Ukraina on suurimad teravilja ja õliseemnete eksportijad. Enne sõda moodustas Venemaa ja Ukraina nisueksport maailmas 30%. Praegu võib see paljudes riikides tähendada kriitilist toorainepuudust toiduainesektoris ning hinnatõusu kauplustes. Õnneks toodetakse Eestis kohalikust tarbimisest kaks-kolm korda rohkem teravilja. Värske köögivilja, aga ka puuviljade ja marjade isevarustatuse tase oli mullu vastavalt vaid 41% ja 6,8%. Sea- ja linnuliha isevarustatuse tase oli oluliselt kõrgem.
Kütuse- ja energiahindade kiire kasvu ning Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast pärit väetiste ja loomasööda tarnete katkemise tõttu vajab põllumajandussektor riigi tuge. Vastasel juhul seisame silmitsi toidukriisiga, sest paljud põllumajandusettevõtted on sunnitud tegevuse lõpetama. Samas on selge, et toiduainete edasine hinnatõus on vältimatu. Seetõttu peaks riik inimesi aitava meetmena kaaluma toidu käibemaksu alandamist 20%-lt 9%-le.
Peaaegu iga pere on kriisi mõju tunda saanud. Elu on märkimisväärselt kallinenud ja see pole kaugeltki lagi − hinnatõus jätkub. Et väga paljude olukord katastroofiliseks ei muutuks, peab riik inimesi aitama ja lisaeelarves tuleb selleks ette näha igakülgsed meetmed. Lisaks kütuseaktsiisi määra ja toidukaupade käibemaksu alandamisele on vaja tõsta toimetulekutoetus 150 eurolt 200 eurole ning tulumaksuvaba miinimum 600 eurole. Need sammud aitavad leevendada kriisi tagajärgi.