TRIINU PÄÄSIK ⟩ Pea peale pööratud klassiruumis rollid vahetuvad

Triinu Pääsik, haridusmentor Foto: Erakogu

Pea Peale Pööratud klassiruumi kohta võib öelda, et see on lühiajaline kontsentraat nüüdisaegsest õpikäsitusest väikse maitsenüansiga − mängu tuleb ka lapsevanem.

Lastevanemad on koolisüsteemis olnud aegade jooksul pigem taustajõud, kõrvalt jälgijad, vahel sekretärid ja kohati advokaadidki. Ühtlasi kipub olema nii, et kui kooli kutsutakse, siis on selle põhjuseks arenguvestlus, aktus või kui midagi on pahasti.

Seekord kutsume lastevanemad klassiruumi enda laste õpilasteks.

Lastevanemates taaselustab see kindlasti aastate hõlma alla jäänud tunde, mida tähendab olla õpilane, milliseid tundeid ja mõtteid see neis endis tekitab, ning seega võimaldab mõista nii oma last kui ka õpetajat teise nurga alt. Ühtlasi võimaldab see omal nahal kogeda, kuidas ja mida laps on õppinud.

Lapsevanemalt, kes tuleb Pea Peale Pööratud klassiruumi tundi, oodatakse siirast huvi õppimise vastu. Õpilased, kellest saavad õpetaja rolli kandjad, ei peaks oma energiat panema huvi tõstmisele või motiveerimisele, vaid nad peaksid saama keskenduda sisule ning uue rolli ülesannete täitmisele.

Sageli õhkavad õpetajad, et õpilased võiksid olla ennast paremini juhtivad, motiveeritumad, ning ise tahaksid kanda mentori/ juhendaja rolli, mitte nii väga sekkuda. Proovime!

Õpetajad on harjunud ja harjutanud end tegema väga paljusid tegevusi ise: tunni ettevalmistamine, eesmärkide sõnastamine, töölehtede valmistamine, lisamaterjalide otsimine, tunni läbiviimine, juhendamine, hiljem ka tööde parandamine jne. Kui me ei näe õpilaste silmis innukat tegutsemist ega õppimise eest vastutuse võtmist...

See on minule märguanne, et teeme ise ehk liiga palju. Õppijal on sellises olukorras automaatselt tarbiv roll − teha seda, mida õpetaja on valinud. See ei ole alati halb, ent kui kogeme pikalt ja pidevalt, et keegi teine meie eest valikuid teeb, siis muutume ise laisaks ja mugavaks, vahel isegi süüdistavaks.

Seni, kuni valib ja otsustab täiskasvanu, vastutab tema ka õpitulemuste eest. Haridusdokumendid ja ka täiskasvanute endi sõnad näevad aga ette suunda, et õppijad vastutaks oma õppimise eest üha rohkem ise.

Anname õpilastele võimaluse vastutada enda valikute eest turvalises keskkonnas − esialgu kas või eksperimendi korras.

Pea Peale Pööratud tunnis usaldavad õpetajad oma kingad õpilastele ning võtavad endale teadlikult mentori ja vaatleja omad. Nad juhivad värskete õpetajate tähelepanu sellele, mida on oluline silmas pidada, kui nad valikuid teevad. Mentor ei tee valikuid õppijate eest.

Tunni ajal vaatleja/ uurija rolli astudes on hea võimalus jälgida enda õpilaste puhul kõike seda, mida igapäevased tunnid ja kontrolltööd nii hästi näha ei võimalda: (omavahelist) suhtluskultuuri ning harjumusi. Vahel võib see olla üsna keeruline, kuid seda võimsam on enesearengu võimalus ka õpetajale selles kogemuses.

Tasub otsida neid päästikuid, mis õpetaja enda sisemiselt kõikuma panevad. Te võite avastada, et õpilaste sõnavaras ja valikutes peegelduvad teie enda ja teie kolleegide mustrid, ning saate kohe kõrvalise pilguga näha ka vastureaktsiooni.

Head õpilased, õpetajad ja lastevanemad! Mõistan, et selline rollide vahetus ei pruugi teile kohe mugav olla. Ehk on lohutav teada, et võõras roll võib teistele asjaosalistele samuti esialgu ebamugav tunduda.

Õpetajad on olukorras, kus nende mentori roll näeb ette, et nad peavad lahti laskma kontrollist, ise otsustamisest, usaldama oma õpilasi ja nende valikuid ning sekkuma nii palju kui vajalik, aga nii vähe kui võimalik. Tunni ajal, vaatleja/ uurija/ andmekoguja rollis võib tekkida kiusatus sekkuda, kuid end peab tagasi hoidma, et lasta turvalisel õpikeskkonnal õppijatel enda valikute eest vastutust hoida.

Öeldakse, et see, kes õpetab, õpib ise kõige rohkem. Õpilased, kellest saavad õpetajad, soovivad selles rollis teha "õigeid" valikuid ning võivad takerduda enda soovide ja rolliootuste hammasrataste vahele. Tasub juba ette arvestada, et õpilaste teadmised, oskused ja kogemused ei pruugi tagada kohest või suurepärast õnnestumist.

Kui mängus on inimesed − ja valdavalt ikka on −, tekib alati olukordi, mida ette ei näe. On hea teada, et just sellistest, teele sattunud ettenägematutest tõketest üle saamiseks leiutatud lahendused võimaldavadki teie ajul kõige enam õppida.

Lastevanemad, teist saavad jälle õpilased. Teis võivad kirgastuda enda kooliaegsed mälestused ja võib juhtuda, et langete äärmuslikesse "ma tean õigeid vastuseid" või "ma ei saa midagi aru" karakteritesse. Siin on oluline ennast teadlikult jälgida, et mitte iseenda lõksu langeda. Kui märkate sellist karakteri ilmnemist, tooge end teadlikult uudishimuliku õppija rolli tagasi.

Selline rollide vahetus võimaldab koguda palju sellist informatsiooni, mis argipäeva kiirustamise ja "selgeks õpitud" rollide täitmisse ära kaob. Enda uutes rollides tasub otsida seda, mida te veel ei tea, ning olla avatud taipamistele, mida kogete ise ja võimaldate kogeda teistel asjaosalistel.

Ettevõtlik Kool ja Ida-Viru haridusklaster Hariduskopter korraldavad 30. maist 5. juunini Pea Peale Pööratud (PPP) nädalat, kus koolist või lasteaiast saab lastevanemate, laste ja õpetajate kohtumispaik. Sel nädalal vahetuvad rollid: õpilastest saavad õpetajad, õpetajatest mentorid ja vaatlejad, lastevanematest aga külalisõpilased oma lapsele.

Te olete kõik selles kogemuses koos − see on kõigile võimalus õppida enda ja oma "töökaaslaste" kohta midagi uut. Pea Peale Pööratud klassiruum on suurepärane eksperiment selle kogemiseks.