P, 5.02.2023

MEIE EUROOPA ⟩ Sõjapõgenike abistamine tõi Ida-Viru aasta tegusaima kodaniku tiitli

Sirle Sommer-Kalda
, ajakirjanik
Sõjapõgenike abistamine tõi Ida-Viru aasta tegusaima kodaniku tiitli
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõige paremini suutis lõppenud aastal euroraha kasutada Narva innovatsiooni- ja loomekeskus Objekt, mille asutaja Anton Ossipovski võttis Narva loomeinkubaatori nimel auhinna vastu Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhilt Pille Söödilt. "Parim euroraha rakendaja on tavaliselt tubli vabaühendus, kes mõtleb nii, et koos ja kaasates suuremat raha saan ma teha kogukonna heaks midagi olulist. See ei ole küll kerge, sest üksi ja oma väikese rahaga saab kiiremini, ei pea kellegagi arvestama, ei pea tegema aruandeid. Ida-Virumaa vabaühendused ei ole eriti aktiivsed euroraha kaasajad, sest see on keeruline, aga Europe Directi Narva teabekeskus ja Euroopa Komisjon tunnustavad väga neid vabaühendusi, kes on eekujuks teistele," ütles Pille Sööt.
Kõige paremini suutis lõppenud aastal euroraha kasutada Narva innovatsiooni- ja loomekeskus Objekt, mille asutaja Anton Ossipovski võttis Narva loomeinkubaatori nimel auhinna vastu Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhilt Pille Söödilt. "Parim euroraha rakendaja on tavaliselt tubli vabaühendus, kes mõtleb nii, et koos ja kaasates suuremat raha saan ma teha kogukonna heaks midagi olulist. See ei ole küll kerge, sest üksi ja oma väikese rahaga saab kiiremini, ei pea kellegagi arvestama, ei pea tegema aruandeid. Ida-Virumaa vabaühendused ei ole eriti aktiivsed euroraha kaasajad, sest see on keeruline, aga Europe Directi Narva teabekeskus ja Euroopa Komisjon tunnustavad väga neid vabaühendusi, kes on eekujuks teistele," ütles Pille Sööt. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Inimelul on minu silmis kõige suurem väärtus," põhjendab Ida-Viru 2022. aasta tegusaimaks kodanikuks valitud Marina Koreshkova, miks ta Ukraina sõja puhkedes võttis põgenike abistamise Narvas oma südameasjaks.

Marina Koreshkova elas vabatahtlikuna mitu kuud sõjapõgenike abistamise rütmis. Narva-Jõesuu spaahotellis Meresuu toimunud pidulikul tunnustusüritusel kandis ta Ukraina lipuvärvides kõrvarõngaid, mis on teise vabatahtliku tehtud.
Marina Koreshkova elas vabatahtlikuna mitu kuud sõjapõgenike abistamise rütmis. Narva-Jõesuu spaahotellis Meresuu toimunud pidulikul tunnustusüritusel kandis ta Ukraina lipuvärvides kõrvarõngaid, mis on teise vabatahtliku tehtud. Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Marina Koreshkova hoolitses koos abikaasaga kuude viisi selle eest, et piiri ületanud Ukraina sõjapõgenikel oleks ajutine peavari. Esimestel sõjakuudel lasus peamine raskus vabatahtlike õlul.

"Olime abikaasaga neli kuud ööpäev ringi ja ilma puhkepäevadeta valmis põgenikele majutust korraldama ja ma ei kahetse seda põrmugi. Olen selle ajaga kuulnud tuhandeid lugusid, mida inimesed läbi elavad: kaotavad kodu, lähedased, kodumaa... Neist kõige eredamad jäävad muidugi alatiseks meelde," räägib Koreshkova, kes tegi sõjapõgenike majutamiseks koostööd Vaba Lava Narva teatrikeskuse ja Narva kunstiresidentuuriga.

"Tegin ka pidevalt Facebookis postitusi, et inimesed märkaksid probleemi ega oleks ükskõiksed. Olen tänulik, et ükski minu postitus ei jäänud tähelepanuta: kes tõi mänguasju, kes riideid ja jalanõusid, kes toiduaineid... Mul on hea meel, et Narvas on palju kaastundlikke inimesi," lisab ta.

Korraldab ka üritusi

Suve teises pooles läks vabatahtlike elu lihtsamaks, kui sotsiaalkindlustusamet, Narva linn ja rahvusvaheline rändeorganisatsioon IOM avasid ööpäevaringse sõjapõgenike infopunkti.

Praegu saab Marina Koreshkova pühenduda jälle rohkem ürituste läbiviimisele. Tema juhitud kaks mittetulundusühingut − Narva meediaklubi ja Art Republic Krenholmia − korraldavad vähemalt kümme sündmust kuus, alates filmi- ning lõpetades muusika- ja spordisündmustega.

2016. aastal Peterburist Narva kolinud naine on vändanud oma uuest kodulinnast ka kaks dokumentaalfilmi.

"Üksi pole võimalik midagi teha. Ei vabatahtlikku tööd, üritusi ega filme. Ma oskan inimesi innustada. Oluline on olla ka ise teistele eekujuks," kinnitab aasta tegusaim kodanik.

Miks Narva talle huvi pakub?

"Esitan endale seda küsimust kogu aeg ja ma ei tea vastust. Ausalt öeldes on Narvas mõnikord väga raske, sest mul on kindlad põhimõtted ja ma saan aru, et minu arvamus ei pruugi meeldida enamikule linlastest. Aga pärast sõja algust tunnen, et inimesed hindavad oma väärtusi ümber. Ma usun Narva linna. Usun Narva tulevikku," ütleb Marina Koreshkova.

Objekt levitab ettevõtlikku mõtteviisi

Narva uude tulevikku usub ja panustab ka innovatsiooni- ja loomekeskus Objekt, üks festivali "Kinoff" peakorraldajatest. Objekt tunnistati lõppeva aasta parimaks euroraha rakendajaks maakonnas. Selle meeskond on tänavu viinud ellu mitu projekti, mille maksumus on veerand miljonit eurot ja millest on saanud osa üle kuuesaja inimese.

Objekti asutaja Anton Ossipovski sõnul on lõppenud aastal kaks suuremat suunda.

"Üks neist on keskealised inimesed, et tutvustada neile uusi algatusi ja võimalusi saada uusi teadmisi. Teine projekt on suunatud Ida-Viru gümnasistidele, keda oleme pärast õppesessioone saatnud praktikale Eesti innovatsiooni ja tehnoloogia valdkonna idufirmadesse. Seal nad toimetavad mõned nädalad reaalsetes meeskondades ja kogevad, mida tähendab töö päris ettevõttes."

Objekti laiem eesmärk on olla koduks nii vabaühendustele kui idufirmadele. "Meie peamine tegevus on toetada ettevõtlust ja ettevõtliku mõtlemise levikut regioonis," tõdeb Anton Ossipovski.

Euroopa Liidu toetus aitas kaasa ka Objekti sünnile kolm aastat tagasi.

"Toetus andis võimaluse meie piirkonnas uusi asju katsetada. Objekt oli niivõrd riskiasi ja teistmoodi. Midagi sellist pole meie piirkonnas tehtud ja keegi ei teadnud, kuidas keskus ellu jääb," selgitab Objekti asutaja Jana Budkovskaja vajadust toetusraha järele. "Lisaks viivad Euroopa Liidu toetused meid kokku partneritega. Õpime, mida teised teevad teistmoodi, eriti need, kes on meist mingisugustes valdkondades natukene ees."

Tunnustus viies kategoorias

Kodanikupäeva eel tunnustati Ida-Virumaa tegusaid kodanikke ja parimad kodanikuühendusi kokku viies kategoorias.

Ida-Viru parimaks kodanikuühenduseks valiti Jõhvi mittetulundusühing Õnnelik Naine, mis veab naisteklubi Loodud Olema Õnnelik ja täiskasvanute klubi Kohv + Kaneel. Klubides jagavad oma teadmisi psühholoogia, pedagoogika, meditsiini, spordi, kultuuri, perekonnaõiguse ja rahanduse valdkonna eksperdid. Lisaks regulaarsetele koosviibimistele korraldab ühendus väljasõite peredele, aga ka koolitusi, töötube ning konverentse.

Ida-Viru parim KOPi rakendaja 2022 on mittetulundusühing Iga Elu, kes korraldas kohaliku algatuse programmi raha kasutades laagri vabatahtlikele elupäästjatele. Saadud teadmised aitavad paremini läbi viia kadunud inimeste otsingut.

Selle aasta uueks nominatsiooniks oli Ida-Virumaa loomemajanduse arendaja 2022, mille võitis noorte räpifestival "NORF 2022". "Selle aasta suurimaks üllatajaks on kohalike noorte algatus, mis tõi korraldajatele tuntust ja nende üritusele Iisakus osalejaid üle kogu Eesti," kommenteeris Ida-Viru loomeklastri juht Piia Tamm.

Eripreemia pälvis Helena Paist, kes korraldas kogukonnafestivali Kiviõlis.

Tatjana Zamorskaja.
Tatjana Zamorskaja. Foto: Matti Kämärä

Rõõmustavalt palju kandidaate

2022. aasta Ida-Virumaa kodanikuühenduste tunnustamiskonkursile esitati 63 kandidaati.

"Konkursi eesmärk on esile tõsta ja tunnustada Ida-Virumaa tegusaid kodanikke ning parimaid kodanikuühendusi, kelle teod muudavad meie kodukohta paremaks, kogukonda ühtsemaks ning kodanikuühiskonda tugevamaks," selgitas Europe Directi Narva teabekeskuse juhataja Tatjana Zamorskaja.

Tunnustuskonkursi korraldasid Ida-Viru ettevõtluskeskus, Europe Directi Narva teabekeskus ja Ida-Viru loomeklaster. Konkursi läbiviimist toetasid SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Ida-Viru omavalitsuste liit, Euroopa regionaalarengufond, rahandus-, kultuuri- ja siseministeerium.

Väljaande ilmumist rahastavad:

Foto: ED Narva, IVEK
Märksõnad
Tagasi üles