Vasknarvas kees sada aastat tagasi vilgas elu

Külli Kriis
, ajakirjanik
Copy
Vasknarva linnusest on nähtavalt alles vaid peamise hoone kaks ja pool seina, kõigest ülejäänust saab aimu üksnes maa alla talletunud jälgede järgi.
Vasknarva linnusest on nähtavalt alles vaid peamise hoone kaks ja pool seina, kõigest ülejäänust saab aimu üksnes maa alla talletunud jälgede järgi. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Vasknarva kultuuripärand on tihedalt seotud Narva jõe ja Venemaa piiriga. Nende naabrusse rajati 14. sajandil ordulinnus, eelmisel sajandil parvetati jõge mööda Venemaale saatmiseks palke ning jõgi oli tähtis laevatee Narva ja Peipsi vahel.

Esimese linnuse rajas Vasknarva Narva jõe ülemjooksu liivasele kaldale ordumeister Goswin von Herike 1349. aastal. Pihkvalased hävitasid selle üsna varsti.

"Pihkva vürstiriigi maad ulatusid Narvani välja, ju see häiris nende kaubandust, nad vaatasid Narva jõge kui enda tsooni," pakkus arheoloog Villu Kadakas võimalikuks põhjuseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles