/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2024/05/10/16061964t1h8289.jpg)
Sel suvel ehitavad Tartu ülikooli teadlased endise Aidu karjääri veega täitunud sopikestele paarkümmend sobivate taimedega ujuvsaart, mis aastatega laienevad ja toovad sinna ka veelinnud.
Kolmapäeval käisid Eesti keskkonnauuringute keskuse Virumaa osakonna inimesed juba teist korda Aidu karjääri veest proove võtmas. Esimesed veeproovid võeti veebruaris, järgmised võetakse augustis ja novembris.
Koos Tartu ülikooli teadlastega välja valitud kuuest kohast võetud veeproovides analüüsitakse lisaks tavanäitajatele ka raskmetallide sisaldust.
"Aidu karjääris on varasemate uuringutega avastatud kõrge niklisisaldus, mis ületab pinnaveele seatud norme. Põlevkivikarjääridest väljuvale veele on omane ka kõrge sulfaatide sisaldus," rääkis osakonna juhataja Allar Aron.
Vee kvaliteedinäitajaid on oluline teada muu hulgas sellepärast, et neile aladele tahavad teadlased rajada taimestikuga ujuvsaared.
/nginx/o/2024/05/10/16061969t1h5253.jpg)
Taimed parandavad vee kvaliteeti
Esimesed ujuvsaared ehitati Eestis 2021. aastal Rakvere Soolikaojale kõrge toitainesisaldusega vett puhastama.
Aidus tahetakse nendega uut elustikku luua ja vee kvaliteeti parandada, ütles Tartu ülikooli loodusgeograafia professor Ain Kull. Praegu on seal ainult aheraine, sekka lubjakivi- ja aherainetükikesi, kust leostub vihmaveega igasugust kraami.
Kogu veega täitunud ala katma ei hakata, eesmärk on uurida, millised taimeliigid ujuvsaartel kasvama lähevad, kui hästi nad kasvavad ja laienevad, millised liigid lisanduvad ning kui palju tuleb linde.
Veeproovid annavad teadmise, mis kaevanduse jäätmetest vette leostub, mida oleks vaja sealt vähemaks saada. Sellest oleneb ka taimede valik.
"Kui vesi on väga aluseline, siis klassikalised sooliigid seal ei kasva. Kui aga on väga happeline, siis jälle oleks kasulik panna just sooliike. Klassikalised sootaimed, mis hakkavad õõtsikut moodustama, on tarnad, pilliroog, hundinui, penikeel, ka vesiroos," selgitas Ain Kull.
Niklisisaldus tema sõnul taimevalikut otseselt ei mõjuta, küll aga võiks taimestumine vee kvaliteeti muuta nii, et niklit ja teisi kahjulikke raskmetalle sinna enam nii palju ei leostu.
Katsetatakse erinevate taimedega
Ain Kull tõi karjääride eripärana välja veekogude üsna järsud nõlvad, mistõttu looduslik taimestik sinna eriti tulla ei taha. Seega tuleb ujuvsaared rajada nii, et need mõne aastaga põhja ei vajuks, vaid aastakümneteks ujuma jääksid.
Eesmärk on uurida, millised taimeliigid ujuvsaartel kasvama lähevad, kui hästi nad kasvavad ja laienevad, millised liigid lisanduvad ning kui palju tuleb linde.
Ain Kull
"Kasutame võimalikult palju looduslikke materjale, eeskätt pilliroomatte, aga pikalt püsimise nimel tuleb ujukitena kasutada kanalisatsioonitorudest raamistikku. Loodame, et need ujukid aitavad pikka aega püsida pinnal neil taimedel, mis samal ajal lagundavad pilliroomatti ja kui nad on piisavalt suured, matavad ka torud enda alla."
Saarekesi ehitatakse paarikümne ringis ning neil pannakse kasvama erinevad liigid, et näha, millised taimed kõige paremini kasvavad ja laienevad ning millised meelitavad rohkem veelinde, kes omakorda toovad uusi seemneid ja ka väetavad saari.
Esimesed saared pannakse karjääri ujuma juba mai lõpus või juuni alguses, järgmised suve teises pooles.
Ida-Virumaal uuritakse joogi- ja heitvett
Aidu ujuvsaared on vaid üks osa kliimaministeeriumi suurest kliimamuutustega kohanemise projektist LIFE-SIP AdaptEST ning keskkonnauuringute keskus ja Tartu ülikool vaid kaks selle arvukatest partneritest.
Ida-Virumaaga seovad projekti muudki teemad. Uuritakse joogivee varustuskindluse nõrkusi ja survet keskkonnale ning endisele Sirgala-Viivikonna kaevandusalale rajatud märgala mõju joogivee kvaliteedile, samuti otsitakse võimalusi heitvett siinses põllumajanduses ja tööstuses taaskasutada. Muu hulgas selgitatakse välja, kas Sirgala-Viivikonna alale tekkiva tehisjärve vett saab otseselt või kaudselt (Vasavere põhjaveevarusid toites) kasutada täiendava joogiveeallikana.
"Kui Sirgala läänepoolses osas kaevandamine ja vee pumpamine lõpetatakse, võib see Kurtna järvedele positiivselt mõjuda," arvas keskkonnauuringute keskuse Virumaa osakonna juhataja Allar Aron.
Heitvee taaskasutamist kavandades on olulised just need Aidu karjääri vee analüüsid, mida teeb Virumaa osakond. Sirgala karjääri vett analüüsisid nad juba eelmisel aastal.
18,8 miljoni eurose eelarvega projekt kestab 2032. aastani.