Riik otsis Narva roolijoodikut tulutult 12 aastat

Kohtu väljastatud vahistamismäärus kunagi joobes juhtimiselt tabatud mehe suhtes kehtis tosin aastat, kuid politseil ei õnnestunudki seda täita. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Riik otsis meest 12 aastat taga, et tema üle joobes juhtimise eest kohut pidada, kuni lõpuks loobus.

Vladislav (nimi muudetud − E.K.) jäi 2011. aasta 11. detsembri öösel Narvas Võidu tänaval politseile vahele, kui ta juhtis oma maasturit, olles ise alkoholijoobes.

Mees kuulutatakse tagaotsitavaks

Vähem kui aasta pärast oktoobris toimus asjas kohtuistung, kuhu Vladislav ei ilmunud, ning kohtukutse kättetoimetamine talle ebaõnnestus samuti. Istung lükati edasi ja kohus kuulutas Vladislavi tagaotsitavaks ning tabamise korral tuli mees vahistada.

Politsei selgitas välja, et eeldatud aadressil mees ei ela ning korter on müüdud juba uuele omanikule. Keegi Vladislavi tuttav teadis rääkida, et mees plaanis minna Inglismaale. Ka endine elukaaslane ei teadnud Vladislavi asukohast midagi ning politsei teatas 2013. aastal, et neil puudub info mehe viibimispaiga kohta.

Veel viis aastat hiljem teavitas politsei- ja piirivalveamet (PPA) kohut, et Vladislav on ületanud Eesti-Vene piiri Venemaa suunas ning tagasi tulnud ei ole.

2020. aasta detsembri lõpus leidis Viru maakohus, et kriminaalmenetluse lõpetamine Vladislavi suhtes oleks nimetatud juhul ennatlik.

Politsei sulges toimiku

Tänavu 7. augustil toimus järjekordne kohtuistung, kus prokurör asus seisukohale, et süüdistatavale etteheidetav tegu ei ole aegunud. Kuigi üldine aegumistähtaeg teise astme kuritegude puhul on viis aastat, siis seaduse kohaselt peatub süüteo aegumine muu hulgas isiku kõrvalehoidmisega kohtust. Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga. Novembri algul teavitas aga PPA Viru maakohut, et politsei lõpetas Vladislavi aktiivse tagaotsimise juba 2020. aastal, kuna politsei info kohaselt lõpetas maakohus samal aastal selles asjas menetluse. Tagaotsimistoimik pandi aga kinni juba mullu septembris. Lisaks sellele teatas PPA, et neil puudub info mehe asukoha kohta. Viimastel andmetel viibis ta Ameerika Ühendriikide territooriumil.

Kohus viitas oma otsuses kuriteo aegumisele, mis katkeb, kui isik kuulutatakse näiteks tagaotsitavaks. Nimetatud kuupäevast hakkas kulgema viieaastane aegumistähtaeg, mis on nüüdseks möödunud, pealegi on teise astme kuriteo puhul absoluutseks aegumistähtajaks kümme aastat, leidis kohus.

Erandiks on asjaolu, kui kohtualune hoiab teadlikult menetlusest kõrvale. Kuid siin seda kohtu arvates väita ei saa.

Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmine eeldab isiku tahtlikku käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes menetluse läbiviimist. "Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Juhul kui menetleja hinnangul seisneb kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine tegevusetuses, tuleb ära näidata, milliste isikult nõutavate käitumisaktide tegematajätmist saab kõrvalehoidumisena käsitada. Olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei pea aga iseenesest tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale."

Selle argumendiga jõudis finišisse tosin aastat kestnud tagaotsimise saaga ning Viru maakohus lõpetas kriminaalasja menetlemise.