:format(webp)/nginx/o/2025/04/23/16795316t1h8514.jpg)
Kohtla-Järve hariduselu korraldamisel tuleb kärsalõhna mitmest suunast − puudutagu see põhikoole või lasteaedu, millest ka tänasest Põhjarannikust saab lugeda.
Ühelt poolt tuleb tunnustada, et linnavõimud on ajale ammu jalgu jäänud koolivõrgu ümberkorraldamise käsile võtnud. Omaette küsimus on, kuidas seda tehakse.
Mõistetav, et igasugused suuremad ümberkorraldused, milleks koolide ja lasteaedade liitmised loomulikult on, põhjustavad pingeid, huvide konflikte ja valesti mõistmist. Paratamatu on ju see, et kui midagi pannakse kokku, siis jääb keegi töökohast ilma, osal lastel tuleb hakata senisest kaugemal koolis või lasteaias käima. Samas on kindlasti olemas ka plussid. Tugevnev aus konkurents peaks teoorias koolidesse ja lasteaedadesse tooma parimad võimalikud juhid ja õpetajad ning valmivad ka nüüdisaegsed õppehooned.
Seda okkalist teed ette nähes on seda enam oluline, et linnavõimul on olemas koolivõrgu ümberkorraldamise põhjalikult läbimõeldud plaan, selle elluviimiseks on palgatud pädevad inimesed ja kogu protsessi kohta osatakse anda konkreetset ja selget infot, et selle kaudu nii palju kui võimalik maandada tekkivaid konflikte, kuulujuttude levikut ja muud müra.
Nende asjadega ei ole aga seni kaugeltki hästi toime tulla õnnestunud, vaadates kas või neid umbsõlmi, mis on praegu tekkinud nii Ahtme linnaosa põhikoolide kui ka Järve linnaosa lasteaedadega.