:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
/nginx/o/2025/04/11/16772200t1hf681.jpg)
Narva koolides on üleminek eestikeelsele õppele toimunud üle ootuste hästi, selgus haridus- ja teadusministeeriumi tehtud järelevalvest.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et kontroll näitas, et Narva koolide nendes klassides, kus seadusest tulenevalt on kohustus viia õppetööd läbi eesti keeles, seda ka tehti. "Kõik õpetajad viisid tundi läbi eesti keeles ja oskavad eesti keelt, välja arvatud üks õpetaja," sõnas Kallas. Ta lisas, et küll on aga probleem selles, et paljud eestikeelsed õpetajad, kes on Narva tulnud, ei vasta aga kvalifikatsiooninõuetele, neil kas puudub pedagoogiline kõrgharidus või magistrikraad. Selleks tuleb anda aega.
Samas täheldas kontroll, et koolides oli eestikeelsele õppele ülemineku tase erinev, näiteks oli eestikeelse õppe tase nõrk keeltelütsemis.
Kristina kallas ütles, et alati on võimalik kohalikul võimul saboteerida ja takistada üleminekut eestikeelsele õppele, eriti praegu, kohalike valimiste eel, kuid järelevalve käigus seda ministeerium ei kohanud. Pigem on kohaliku võimuga olnu hea koostöö.
Minister tunnistas, et hoiakute kujundamsel mängib väga suurt rolli ka kooli juhtkonna hoiak. Kui juhtkond on positiivselt meelestatud ja usub reformi õnnestumisse, siis tuleb meeskond ka kaasa.
Narva linnapea ütles, et esimene üleminekuaasta pole nii keeruline, kui saab edaspidi olema. "Esimene aasta on morsipidu, järgmisel aastal peavad juba eesti keeles õppima 1. ja 2. ning 4. ja 5. klass. Tuleb arvestada, et Narvas on eesti keel klassiruumikeel," vihjas ta eesti keele vähesele kasutamisele Narvas, kuna 52 000 elanikust vaid veidi üle 1100 räägib igapäevaselt kodus eesti keelt.
Siiski väljendas Raik rahulolu ülemineku käiguga ning ütles, et Narva õpetajad on kõige uuritumad õpetajad Eestis üldse ning nende pärast tal seetõttu süda üldse ei valuta.