/nginx/o/2019/01/14/11714304t1h92a4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/12/16838472t1h8a4f.jpg)
Kolmapäeva, 7. mai pärastlõunal kogunesid rohenäpud Kohtla-Järvele Tuuslari park 1 asuva kogukonnaaia teise hooaja avamisele. Ilmaga küll ei vedanud, ent aiatööhuvilisi lumesajune ja külm ilm ei heidutanud.
Ettevõtmise koordinaator, Kohtla-Järve linnamajanduse vanemspetsialist Merlin Kont sõnas, et osalema oodati küll rohkem linlasi, ent tõenäoliselt jättis osa huvilisi kehva ilma tõttu tulemata. Kohale tulid peamiselt entusiastid, kes olid endale juba eelmisel aastal kogukonnaaias taimekastid broneerinud.
Aias leidub tegevust iga ilmaga.
"Hooaja avamist me edasi lükkama siiski ei hakanud, sest aias leidub tegevust iga ilmaga − isegi nii väikeses aias nagu meie oma. Eelmisel aastal alustasime juuni keskel ning muretsesime, et olime liiga hilja peale jäänud, kuid saime sellest hoolimata korraliku saagi. Tänavu otsustasime alustada varem, kuid mai on olnud külm ning seetõttu on mõnda taime veel vara mulda panna. Ent taimekastid saab juba korda teha ja valmis panna küll," rääkis Kont.
/nginx/o/2025/05/12/16838474t1h781a.jpg)
/nginx/o/2025/05/12/16838479t1ha9a9.jpg)
"Kogukonnaaed on katsetamiseks sobiv koht"
Kokkusaamine oli kokku lepitud kella kolmeks pärastlõunal. Selleks ajaks oli sadu lakanud ja päikesekiiredki piilusid pilvede tagant välja. Soojemaks sellest küll ei läinud, kuid kohaletulnute tuju tõusis märgatavalt.
Kesklinna põhikooli töötajad Žanna Koptelkova ja Jelena Petrunkina võtsid enda hoole alla mitu taimekasti, märkides, et niipea kui soojemaks läheb, panevad nad sinna kindlasti köögiviljataimed kasvama. Senikaua aga kasvavad seal ürdid.
"Meil on oma aiamaa ka olemas, aga tulime siia, sest tahame seda ilusat algatust toetada − oleme veendunud, et kogukonnaaed parandab linnakeskkonda. Kes istub pingil ja imetleb niisama, kes napsab tee keetmiseks mõne piparmündilehe või võtab supi peale hapuoblikaid. Las võtavad, kahju ei ole."
Larissa Matvejeva tuli Kohtla-Järve kogukonnaaeda Ahtmest. Ta kinnitas, et pikk vahemaa teda ei peluta, sest võimalus näpud mulda pista on talle puhas rõõm.
"Tulin Kohtla-Järvele kaks ja pool aastat tagasi Ukrainast. Seal oli mul oma maja, seetõttu on aiandus mu ammune hobi," rääkis Matvejeva. "Kasvatan kodus aknalaual ka taimi. Kui keegi oleks nõus mulle oma maal peenarde tegemiseks ühe lapikese eraldama, kasvataksin seal meeleldi midagi. Väga hea, et Kohtla-Järvel on nüüd selline kogukonnaaed. Ahtme linnaosas seda kahjuks pole: otsisin interneti teel huvilisi, kes tahaksid sellises projektis osaleda, kuid mulle vastas vaid kaks inimest," kahetseb ta.
Larissa Matvejeva tõi kogukonnaaeda kaasa dekoratiivkõrvitsa taimed, pani need mulda ja kattis õrnad taimed plastpudelitega. Linnavalitsuse töötajad lubasid silma peal hoida ning pudelid ära võtta, kui taimedele palav peaks hakkama.
"Hiljem plaanin siia istutada ka tomateid ja baklažaane," jagas Matvejeva oma plaane. "Tomateid saime eelmisel aastal küll, aga kuidas baklažaanisaak tuleb, seda esialgu ei tea − eks paistab. Kogukonnaaed on katsetamiseks sobiv koht."
Mullu sügisel hooaega lõpetades istutasid rohenäpud kogukonnaaia taimekastide lähedusse kümneid tulbisibulaid. Tulbiõied pole küll veel avanenud, kuid rõõmustavad juba möödakäijate silma. Kahjuks on osa sügisel mulda pandud taimi kaduma läinud − kellegi kuritahtlik käsi on need üles kaevanud.
/nginx/o/2025/05/12/16838481t1haab2.jpg)
Linnavalitsuses joodi teed ja tehti tulevikuplaane
Kogukonnaaias askeldanud entusiastide juurest astus läbi ka linnapea Henri Kaselo. Ta tänas neid ning avaldas veel kord lootust, et kogukonnaaia ettevõtmine jätkub ka tulevikus.
"Selle liikumise arendamiseks on Kohtla-Järvel perspektiivi küll," on Kaselo veendunud. "Kindlasti tuleks aktiveerida ka Ahtme linnaosa elanikud, sest sealgi on kogukonnaaia rajamiseks sobivaid kohti. Lähiajal on plaanis rajada kogukonnaaed Lepatriinu lasteaia lähedale. Meie spetsialistid on valmis asjast huvitatud korteriühistutele nõu ja jõuga appi tulema," kinnitas ta.
Külm ilm ei võimaldanud kogukonnaaia uue hooaja avamise puhul väljas piknikku pidada, nagu algul plaanis oli. Sestap kutsuti kõik kohalviibinud pärast tööde lõpetamist linnavalitsusse kuuma teed või kohvi jooma ning arutama, mida põnevat võiks kogukonnaaias juba sel hooajal ja kaugemaski tulevikus veel ette võtta. Ettevõtmise algatajad on veendunud, et kogukonnaaed mitte ainult ei mitmekesista linnaelanike vaba aega, vaid aitab leida ka suhtlusteemasid ning on sobiv koht mitmesuguste ürituste läbiviimiseks.