:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2025/06/09/16910288t1hc8d1.jpg)
Üks kindel asi, mis jääb tehisarule veel kauaks küündimatuks, on selle tunde tekitamine, mis sünnib Eestis laulupidudel.
See sai taas kinnitust läinud pühapäeval Toilas, kui laululaval ligikaudu 1300 lauljat ja pillimeest poolesajast Virumaa koorist ja orkestrist esitasid peo lõpus nii Tiina Kippeli "Virumaa laulu" kui ka Peep Sarapiku "Ta lendab mesipuu poole". Judin tuli sisse ja nii mõnedki liigutuspisarad palgeile.
Eesti riigi mõte on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Koorilaulul on eesti kultuuri hoidmisel olnud üks kandvamaid rolle juba üle 150 aasta ja on ka tulevikus.
Äsjane Virumaa laulupidu näitas, et siinsed koorid on väga heas vormis. See oli ka ootuspärane, kui arvestada, et kõigi koorilauljate "olümpiamängud" ehk üldlaulupidu tuleb juba vähem kui kuu aja pärast ja sinna pääsemiseks on tulnud aastaid kõvasti pingutada nii lauljatel kui koorijuhtidel.
Jääb üle nõustuda nendega, kes kohapeal või pärast pidu ühismeedias muljeid jagades tõdesid, et oli ilus ja hästi korraldatud pidu. Korraldustöö veduriks oli Ida-Virumaa omavalitsuste liit.
Aga juba praegu tuleks mõelda ka sellele, kuidas üldlaulupeojärgsetel aastatel siinsed koorid veelgi tugevamaks saaksid. Et koorijuhtide tänuväärne töö oleks väärikalt tasustatud ja kooride koosseisud kasvaksid, mitte ei kahaneks. Seda nii kooliõpilaste kui ka täiskasvanute seas.