Pannjärvele tuleb juurde äkiline 5 km ring

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui siiani on tugevamad suusatajad pidanud Pannjärve suusaradu laugeteks, siis uue 5 km raja valmimise järel saab end proovile panna ka karmidel tõusudel ja laskumistel.
Kui siiani on tugevamad suusatajad pidanud Pannjärve suusaradu laugeteks, siis uue 5 km raja valmimise järel saab end proovile panna ka karmidel tõusudel ja laskumistel. Foto: Matti Kämärä

Alutaguse puhke- ja spordikeskuses ootab lund uus nõudliku rajaprofiiliga 5 km ring, mis vastab rahvusvahelise suusaliidu FIS nõuetele ja võimaldab korraldada tippvõistlusi.

Kuigi paljudele pühapäevasuusatajatele on ka olemasolevatest Pannjärve  suusaradadele jäävatest küngastest ülesronimine ja allalaskmine küllaltki paras katsumus, on proffidele ja tugevamatele harrastajatele seni tegu olnud siiski laugete radadega.

Kolm aastat eeltööd

Ida-Viru suusaelu eestvedajaid  Robert Peets on aastaid pidanud plaani teha Pannjärvele ka sellise raskusastmega rada, mis vastaks FISi nõuetele. See oleks eelduseks, et Ida-Virumaal võiks korraldada näiteks Skandinaavia karikasarja etapi võistlusi. "Kolm aastat kulus dokumentide ettevalmistamiseks ja mitmesugusteks kooskõlastusteks. Sügisel võttis RMK vajalikus kohas puud maha. Kännukohad freesiti siledaks. Mõnes kohas tuli õige kalde saavutamiseks pinnast juurde tõsta. Aga nüüd on see rada olemas ja puudu on vaid lumi," sõnas Peets.

Ta lisas, et Alutaguse puhke- ja spordikeskus võiks võtta eesmärgiks korraldada lähiaastatel Skandinaavia karikasarja etapp, mis on maailma karikavõistluste järel tugevuselt teine murdmaasuusatamise sarivõistlus. Samuti peab Eesti suusaliit, kus Peets juhib murdmaasuusatamise komiteed,  õigeks pidada Eesti täiskasvanute meistrivõistlusi FISi nõuetele vastavatel radadel.

Samas hoiatab uue raja arhitekt, et see rada on mõeldud eelkõige neile, kes suuski väga hästi valitsevad. "See rada on väga nõudlik ka proffidele. Rasked tõusud ja laskumised vahelduvad pidevalt. Taastumiseks eriti võimalusi pole, sest laskumised on kurvilised ja kiired. Pühapäevasuusatajatel ei ole mõistlik sellele rajale minna, eriti veel neil päevadel, kui rada on jäine," hoiatas Peets.

Lumekahuritest pole tänavu abi

Alutaguse puhke- ja spordikeskuse juhi Tarmo Kollo sõnul lisab uus rada Pannjärvele kui treeningkeskusele väärtust. "Nüüd tasub siia laagrisse tulla ka neil, kes peavad harjutama keerukamatel radadel. Ka meie oma parematele suusatajatele on selline rada vajalik," sõnas ta.

Kollo põhimure on praegu aga lumepuudus. "Viimased neli talve on olnud lumevaesed ja praeguste märkide järgi tuleb viies samasugune otsa. Suusahooaeg kipub kuivama kuu-poolteise peale," sõnas ta.

Tänavu kaalus Alutaguse puhke- ja spordikeskus Soomest lumekahuri rentimist, et kunstlumest ligikaudu 2kilomeetrine ring teha. "Ilmselt läheb aga see plaan vett vedama. Kahurid on mõtet kohale tuua, kui on teada, et tuleb vähemalt viie päeva pikkune periood, kus külma on rohkem kui viis kraadi. Aga ükski pikaajaline prognoos sellist aega tänavuse aastanumbri sees ei ennusta," tõdes Kollo.

Maratonirada võib pikeneda

Tänavused suuremad suusavõistlused on Pannjärvel kavandatud veebruari ja märtsi algusesse. 12. veebruaril sõidetakse Jõhvi gümnaasiumi maraton. 13. veebruaril leiab aset Alutaguse suusamaraton.

5. märtsil on plaanis ETV noortesarja etapp ja kavas on selline ala nagu suusakross. See kujutab endast osavussõitu kuni kahekilomeetrisel ringil, kuhu tehtud mitmeid kunstlikke takistusi ja ka väiksemaid trampliine. Päev hiljem selgitatakse Pannjärvel Eesti noorte meistrid vabastiili distantsidel.

Kui viimastel aastatel on Alutaguse maratoni kavas olnud 20 km ja 40 km sõit, siis tänavu võib põhidistants 4-5 kilomeetri võrra pikeneda. Peakorraldaja Robert Peets mõtleb sellele, et liita maratonirajaga ka osa valminud uuest 5 kilomeetri ringist, mis teeks maratoni lõpukilomeetrid veelgi raskemaks. Kui sageli on maratonil tugevamad jõudnud ühes grupis ja võitja on selgunud sprindifinišis, siis sellisel rajal sõelutaks terad sõkaldest ilmselt lõpukilomeetrite tõusudel. "Ootan ära, kui lumi tuleb maha ja saan ise uut rada proovida. Siis otsustan, kas võtta see senisele maratonirajale lisaks või mitte," sõnas Peets.

Tal endal algab aga vilgas tegevus peagi algaval tippvõistluste karussellil. Peets on tänavusel hooajal tehnilise delegaadina ametis kahel maailma karika etapil ja mitmetel pikamaasuusatamise maratonidel.

Tagasi üles