Pühapäevast teisipäevani ei olnud koidikud Ida-Virus enam vaiksed

Sõduri jalad peavad olema kuivad ja sõduri kõht peab olema täis − nii kõlavad kaks käsku sõjajumala teenri katekismusest.

FOTO: Matti Kämärä

Pühapäeval algas Ida-Virumaal õppuse"Siil" lahingutegevus, kus 1. jalaväebrigaadi üksused harjutavad koostööd 2. jalaväebrigaadi pataljoni ja liitlaste üksuste vastu. Esmaspäeva õhtuks oli võitlejate nägudel peale maskeerimisvärvi näha ka magamatust − ehkki valdavad olid asjalikkus ja tähelepanu.

Esmaspäeval naljatasid õppusi väisanud naisajakirjanikud, et ei julgeks praegu metsa alla isegi pissile minna, sest kõrval asuv mätas võib osutuda hästi maskeeritud võitlejaks.

Võimsad USA tankid

Tõesti oli Lüganuse, Kohtla, Mäetaguse, Jõhvi ja Sonda vallas rohkelt võitlejaid ja masinaid − USA tankideni välja.

Reservväelane seersant Taavi Toom, kes on pärit Põltsamaalt, aga elab praegu Tartus, tunnistas, et tuli suurõppusele kohusetundest. Seersandi silmad läikisid veidi vähesest magamisest − viimased kolm ööd oli ta maganud mitte rohkem kui neli tundi.

"Esimene mõte oli see, et kui seersandid ei tule, ei tule keegi välja. Kokkuvõttes tulid seersandid ja tulid reamehed välja − saime kokku korraliku üksuse. Minu enda kunagistest kaasajateenijatest tuli 70 protsenti kokku," oli Toom rahul. Meestega, kellega sai kunagi koos aega teenitud, on tore kohtuda, aga kokku saadakse ka tsiviilelus.

Toomile oli õppusel kõige suurem üllatus see, et USA tankid on kohal.

"Oma silmaga polnud neid varem näinud ja tegu on ikka väga suurte aparaatidega. Need teevad meile vastutegevust. Eks paistab, kuidas nendega läheb. Ei kujuta ette − kui nendega kohtuda, ei oska muud teha kui eest ära sõita. Tanki vastu võidelda saab vaid tankiga: tegemist on väga mobiilse aparaadiga, mis laseb oma lasu ja kohe vahetab asukohta," rääkis Toom.

Toomi ülesanne on õppustel liikuvjuhtimispunkti kaitse, see tähendab, ta peab kaitsma oma soomukiga, milleks on Vene päritolu soomustransportöör BTR-80, juhtimispunkti, kui see peab liikuma.

Tublid reservväelased

Ööl vastu esmaspäeva oli esimene kontakt vaenlasega ja tegemist oli Toomi arvamuse järgi luureüksusega.

"Sealt mingit suuremat tegevust ei tulnud, aga oodata on, et tuleb. Meie ei silmanud neid, aga nemad andsid meie pihta mõned lasud. Selle peale andis meie post häireolukorra ja kõik asusid oma positsioonidele. Panime käima oma soomuki, sihtisime välja oma raskerelvastuse. Sellega asi lõppes, sest rohkem vastast ei nähtud ja nende poolt tuld enam ei tulnud," kirjeldas seersant lahingut.

Samast juhtimispunktist vägesid juhatav Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen on eriti rahul reservväelastega.

"Üllatusmomente pole õppusel eriti olnud, aga positiivse elamuse annab see, et reservväelased on väga tublid. Reservistid on esimeste päevadega ennast käima saanud ning nad töötavad täiesti võrdselt ajateenijate ja professionaalsete üksustega," ütles Kinnunen Põhjarannikule.

Vahekohtunikud hindavad kasutatud imitatsioonivahendite alusel vaenupooli − kuidas keegi tegutseb. Hinnang antakse jõudude kontsentratsiooni ja kasutatud laskemoona järgi.

"Koostöö liitlastega on väga hea kogemus, seda nii juhtimises kui ka õhutõrje kasutamises. Nad on viimastel päevadel aktiivselt osalenud väljaõppe korraldamises, kuidas integreerida õhutoetust maaväe taktikalistesse ülesannetesse," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.

Üheshingamine liitlastega

"Õppelahingutes teevad üle poole taktikalistest otsustest puusepad, taksojuhid ja õpetajad, tuginedes tegevväelaste plaanidele. Samuti on koostöö liitlastega õhus ja maal, tankides ja saabastes julgustav ja arendav. Nad jagavad õppusel ühist eesmärki ja harjutavad üksteisest arusaamist," ütles õppuse "Siil" mängukeskuse ülem kolonel Martin Herem.

Õppusel rakendavad üksused lahingukogemusi ja oskusi reaalsele sõjaolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes. Lahingute stsenaarium muutub pidevalt tegevuse käigus kujuneva situatsiooni järgi. Taktikalistes harjutustes hinnatakse nii eri tasandite staapide tööd planeerimisel ja juhtimisel kui ka brigaadi allüksuste omavahelist koostööd lahinguülesannete täitmisel.

Õppusel "Siil" eelnes õppelahingutele neli päeva, mis hõlmasid üksuste formeerimist ja väljaõpet. Kolonel Heremi hinnangul olid need neli päeva õppuse kaalukaim ja olulisim osa. "Kaitseväe treenimine toimus õppuse esimeses etapis, nendel päevadel testisime kaitseväe juhtimist ja logistikat ning oma kodanike valmidust. Selles etapis oli suur roll reservväelastel, ilma nendeta poleks meil midagi õppida olnud," kinnitas kolonel.

Rahvusvahelisse üksusesse kuuluvad 2. jalaväebrigaadi pataljon, mis koosneb Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijatest, jalaväebrigaadi pioneeri-, luure- ja tankitõrjerühmast ning tagalapataljoni reservväelastest, samuti Ameerika Ühendriikide kompanii, mis koosneb ühest tankirühmast ja kahest rühmast õhudessantväelastest, ning Ühendkuningriigi jalaväekompanii.

Neile vastu astuv 1. jalaväebrigaad koosneb Kalevi, Viru ja Scoutspataljonist ning pioneeri-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja tagalapataljonidest, lisaks luure- tankitõrje- ja staabikompaniid. Samuti on mõlemal brigaadil kasutada õhutoetus, mida etendavad õppusel osalevad liitlaste lennukid. Mõlemas jalaväebrigaadis on reservväelased, ajateenijad, kes juba paari nädala pärast on samuti reservväelased, ja tegevväelased.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles