:format(webp)/nginx/o/2018/12/27/11679715t1hb350.jpg)
/nginx/o/2025/06/16/16927471t1h3f0b.jpg)
14. juunil 84 aastat tagasi aeti mitu tuhat inimest Jõhvi raudteejaamas loomavagunitesse ja küüditati Siberisse. Palju aega on möödunud ja mälestustseremoonial oli kohal vaid kaks inimest, kes selle tee kaasa tegid. Need olid Sirje ja Kaarel Koitmets.
"Juuniküüditamine oli hästi ette valmistatud operatsioon rahva kaitsetahte murdmiseks. Ettevalmistatud nimekirjade järgi viidi ära ühiskonna kõige aktiivsemad liikmed," ütles Jõhvi volikogu esimees Vallo Reimaa oma kõnes. Mehed lahutati kohe naistest-lastest ning enamik peatselt hukati, nii et koju naasnuid oli hiljem vähe. "Nagu näitab aeg, on Venemaal olnud ka hiljem sellised nimekirjad käigus, olgu siis Ukrainasse tungimise eri etappidel või mõnes muus vallutusoperatsioonis. Olen kindel, et ka Eesti kohta on selline värske nimekiri kuskil olemas ja kindlasti on täna meie hulgas neid, kes sellesse on kantud," ütles Vallo Reimaa.
Praegused noored teavad fakte, aga ei tunne juuniküüditamise sisu. "Mina aga mäletan, kuidas mu vanaisa, kui oma sõpradega juttu puhus, jäi alati vait, kui lapsed tuppa tulid," ütles pastor Ulvar Kullerkupp. Pool sajandit ei räägitud sellest, mis toona toimus. Aga ainult mäletades saame ajaloo kordumise ära hoida.