Alutaguse maraton pälvis osalejatelt kiitust

Kuigi osalejaid oli tänavusel lumevaesel talvel varasemast vähem, moodustasid pool tuhat 44 km rajale läinud suusatajat Kurtna metsade vahel pika lookleva keti. Foto: Matti Kämärä

"Tehnikat mul ei ole, jõudu napib, aga gravitatsioonijõud töötab ja patriotismitunne on kõva," tõdes laupäeval Alutaguse maratoni finišis Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga pärast seda, kui oli üle kolme ja poole tunni suusarajal rassinud. 

Purga oli üks 572 suusatajast, kes tänavusel Alutaguse maratonil 44 või 20 km pikkuse raja läbi sõitsid.

Ida-Viru patrioodiks olemise tõestus

Kuigi enne sõitu oli Purga seadnud isiklikuks sportlikuks eesmärgiks jõuda finišiprotokolli esimesse poolde, ei olnud ta sugugi pettunud, et seekord ta selleni ei küündinud. "Aega läks seekord kauem kui arvasin. Aga sellest pole midagi. Väga vahva oli ja täieliku naudingu sain kätte igast kilomeetrist, olgugi et viimase kolmandiku peal läksid nii rada kui jalad pehmeks," rääkis ta, lisades, et osaleb idavirulasena Alutaguse maratonil patriotismitundest, ehkki klassikastiil pole tema tugevam külg.

Ajal, mil Purga oli jätnud selja taha veidi rohkem kui pool maad, olid kõige kiiremad mehed juba finišis. Nagu mitmel varasemal aastal, selgus Alutaguse maratoni võitja sprinterlikus finišis. Kõigist ülejäänutest ette rebinud kolmikust oli kõige teravam Sparta klubi esindanud Martti Himma, kes edestas sekundiga klubikaaslast Andreas Veerpalut.

Kaks aastat tagasi Alutaguse maratoni võitnud ja viimasel ajal pigem laskesuusatamisele keskendunud Jõgevamaalt pärit, kuid Estoloppeti sarjas Alutaguse suusaklubi värvides sõitev Eno Vahtra pidi seekord leppima kolmanda kohaga.

Kui maratoni peakorraldaja Robert Peets eeldas, et tuleb kiire sõit ning võitja läbib 44 km tunni ja 40 minutiga, siis tegelikult kulus ikkagi ligemale kaks tundi. Võidumees ja pool siga auhinnaks saanud Martti Himma tõdes, et rada jõudis natuke rohkem sulada, kui ta oleks oodanud.

"Taastusravi" pärast Vasaloppetit

Himma läbis kuus päeva varem ka 90 km pikkuse maailmakuulsa Vasaloppeti maratoni Rootsis ja tunnistas, et see pikk sõit andis Alutaguse maratoni esimestel kilomeetritel tunda. "Tasapisi läks enesetunne siiski üha paremaks. Esimene pool sõideti küllaltki rahulikult. Püüdsin paaril korral kiirendada, kuid sain aru, et teistelt eest ma ära ei sõida ja jõudu pole mõtet kulutada. Lõpu poole tundsin end juba päris kindlalt ja arvasin, et peaksin lõpuspurdis teistest kiirem olema," ütles võitja, märkides, et Pannjärvele on alati tore tulla. "Olen alati seda maratoni nautinud. Superkorraldus ja rajad on alati heas seisus."

Vasaloppetist käis Alutaguse maratonil taastumas ka Ida-Virumaa aktiivsemaid rahvasportlasi Ardo Virkebau. "Täna sõitsin rahulikult, ei pannud täiega. Tervist tuleb ikka hoida," selgitas  ta, miks ta seekord vaid 20 km sõitis. Tõsi tempoga, mis andis 10. koha.  Eeloleval nädalavahetusel on ta stardis juba Norras Birkebeineri maratonil.

Eesti ilusaim maraton

"Alutaguse maraton − see on üks kõva paaristõukega kühveldamine. Kui see tuleb hästi välja, siis on see kõige nauditavam maraton," tunnistas finišis Eesti tuntuima kaardifirma rajaja ja omanik, 46aastane Teet Jagomägi, kes tuhises üle lõpujoone 31. kohal, vaid 12 minutit võitjast hiljem.

Geograafiharidusega kogenud suusahundi Jagomäe hinnangul on Alutaguse maraton võtnud Haanja maratonilt üle Eesti kõige ilusama maratoni tiitli. "Haanjas on lagedaid kohti juurde tulnud, kuna seal on kõvasti metsa tehtud. Siin ei ole," põhjendas ta.

Ta küll möönis, et esimese poolesaja sees kihutades pole eriti mahti ringi vaadata. "Aga natuke ikka näed," ütles ta, selgitades, et maratonidel on ikka omaette väiksemad seltskonnad, kus käib omavahel kibe sõit võidu peale.

Pannjärve suusarajale jagas kiidusõnu esimest korda siin osalenud Venemaa koondise värvides suusadressis sõitnud Igor Lebedev Petserist. "Olen viiel korral käinud Tartu maratonil, sel aastal jäi see ära, seepärast tulin siia. Väga hea rada on siin, sõitsin ja tundsin rõõmu," tunnistas ta.

Jalgpallilegend suusarajal 

Esimestest meestest jäi õige vähe − vaid 14 minutit − maha 40. koha pälvinud Eesti jalgpallikoondise kauaaegne endine kapten ja nüüd Pärnu lahel kalapüügist elatuv Raio Piiroja. "Mul ei ole vana jalgpallurina ülakeha nii tugev nagu paljudel teistel siin. Seepärast jäin siledamatel, puhtalt paaristõugetega sõidetavatel lõikudel teistest maha. Aga tõusudel üritasin neile jälle järele joosta," kirjeldas ta oma sõitu.

Ta rääkis, et kurnab pärast jalgpallurikarjääri lõpetamist oma keha vastupidavusaladel puhtalt hea emotsiooni saamise nimel. "Seda saan ma igalt võistluselt. Täna samuti. Rada oli super. Tallinnas või Pärnus ei oleks osanud uskudagi, et siin võib veel nii palju lund olla," ütles ta.

Piiroja pidi rajal kõvasti kiirustama, et jõuda samal päeval Sillamäele, kus Pärnu linnameeskond, mille president ta on, kohtus meistriliigas sealse Kaleviga.  Presidendi äraolek maratonirajal andis tunda − Sillamäe võitis 4:1.

Estoloppeti sarja kokkuvõttes Ida-Viru suusatajatest kõrgeima, 18. koha saanud Peep Kivilil kodumaraton kõige paremini ei õnnestunud. "See oli selle talve üks kehvemaid sõite. Ei saanud suuska nii hästi libisema, kui oleks tahtnud. Kui oma tasemega meeste pundis ei suuda sõita, siis pole huvitav. Täna lihtsalt läbisin maratoni," rääkis ta.

Pannjärve suusastaadionil juhtis ühte määrimismeeskonda Torino olümpial sprindis 8. koha pälvinud Anti Saarepuu. Ta tõdes, et tänu nädala keskel sadanud vihmale ei olnud määrijatele väga keeruline tööpäev. "Olud olid juba päev varem teada ja leidsime sobiva variandi varakult. Vihm muutis lume kogu rajal ühtlaselt suureteraliseks. Keeruline olnuks sobivat lahendust leida siis, kui osal rajast olnuks teraline, teises kohas tuhkjas lumi," selgitas ta.

Tuleviku osas palju mõtteid

Võistluse peakorraldaja Robert Peets tõdes, et kuigi külma oli öösel prognoositust pisut vähem, õnnestus siiski ette valmistada korralik rada. "Klassikajälg püsis ja see on kõige tähtsam," sõnas ta, lisades, et ka 150-liikmeline vabatahtlike meeskond sai oma tööga hästi hakkama.

Kuigi osalejaid tuli oodatust pisut vähem, on see Peetsi sõnul lumevaese talve ja maratoni toimumispäeva edasitõstmise tõttu paratamatu. "Päris paljud aegsasti registreerunud jäid tulemata, kuna neil oli selleks kuupäevaks juba uus üritus või reis planeeritud," selgitas ta.

Mis suunas juba praegu osalejatelt valdavalt vaid kiidusõnu pälviv Alutaguse maraton võiks edasi areneda, Peets esialgu vastata ei taha. "Mõtteid on päris palju. Eks me kevadsuvel otsustame, mida eelarve võimaldab sellest ellu viia," jättis ta põnevust õhku.