XIII "Kohtla-Järve Open Cup" oli viperustest hoolimata edukas

Irina Kiviselg
, ajakirjanik
Copy
Anastassia Ippolitova kasvandik Darja Tsoi spordiklubist Fööniks tuli soolokategooria võitjaks kõige nooremate, 6-8aastaste laste vanuserühmas.
Anastassia Ippolitova kasvandik Darja Tsoi spordiklubist Fööniks tuli soolokategooria võitjaks kõige nooremate, 6-8aastaste laste vanuserühmas. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

26. ja 27. oktoobril toimus Ahtme spordihallis ХIII rahvusvaheline sportaeroobika turniir "Kohtla-Järve Open Cup", mida korraldab Kohtla-Järve linnavalitsus koostöös spordiklubiga Fööniks.

Kohtla-Järve traditsiooniline rahvusvaheline aeroobikaturniir algas mõningate ebameeldivustega.

"Kiievi võistkond jäi tulemata ning teatas, et lennuk ei saanud halbade ilmastikuolude tõttu õhku tõusta," rääkis Fööniksi spordiklubi juhataja ja turniiri peakorraldaja Tatjana Semtšenkova. "Seejärel tekkisid probleemid majutusega: mõningaid külalisi ei võetud tehnilistel põhjustel hotelli vastu ning neile tuli kiiresti uued majutuskohad leida. Pihkvalastel läks buss katki ning tuli neile teine buss järele saata... Ent tänu jumalale olid need kõige suuremad probleemid, mis õnnestus ka kiiresti lahendada − korraldajate meeskond on meil kogenud."

Lõpptulemusena kogunes Ahtme spordihalli 419 osavõtjat üheksast riigist. Tribüünid olid mõlemal päeval täis, finaalide ajal aga ei leidunud hallis ühtegi vaba kohta.

Uustulnukad vaimustuses

Esimest korda avas võimlemisturniiri Venemaa sportaeroobika föderatsiooni presiidiumi ning rahvusvahelise võimlemisföderatsiooni (FIG) tehnilise komitee liige Svetlana Lukina. Kõrge külaline oli siiralt üllatunud, et juba 13 aastat järjest toimuvad nii väikeses linnas võistlused, mis on isegi kõrgemal tasemel kui mõningates suurlinnades. Seda eriti tehnilise varustatuse seisukohalt: suurepärane muusika, elektrooniline kohtupidamine, suur ekraan ja otseülekanne, tänu millele sai võimlejate etteasteid vaadata ka kaugel väljaspool Eestit − Siberist Indoneesiani.

Osalejate rohkearvuliste vastukajade põhjal oli turniir suurepärane: sooje sõnu ja kirju saavad Kohtla-Järve linn ning Fööniksi spordiklubi tänini. Kõige suuremas vaimustuses on turniirist uustulnukad. Esimest korda osalesid turniiril sportlased Indoneesiast ja Kõrgõzstanist, aga ka Venemaa kaugematest osadest Hantõ-Mansiiskist, Irkutskist ja Severodvinskist ning Valgevene linnadest. Neile meeldisid turniiri korraldus, soe vastuvõtt ja riik ise. Turniirist osavõtjatele organiseeriti sõit Tallinna − ekskursiooni vanalinnas korraldas neile Eesti võimlemisliidu asepresident Viktor Saaron. Indoneeslastele aga maitses Eesti šokolaad niivõrd, et nad ostsid lähimast Maximast kokku vaat et kõik seal müügil olnud šokolaaditahvlid...

Kohtlajärvelasi saatis edu

Kõik rohkem autasusid − ligikaudu poolsada − läks Venemaale. Eestimaalased jäid teiseks, pälvides peaaegu 20 karikat. "See on vääriline tulemus, kui arvestada, et meil on ainult neli klubi ning neist kolme esindajaid osales vähe," rääkis Tatjana Semtšenkova. "Rõõmu teeb see, et vastased olid väga head − kohale olid tulnud väga tugevad meeskonnad."

Meeskondlikus arvestuses tulid võitjaks külalised Ivanovost, hõbe läks kohtlajärvelastele, pronks pihkvalastele. Eripreemia pälvis kõige rohkearvulisem meeskond − Soomest Turu linnast oli kohale tulnud 57 sportlast.

Et areneda, on vaja võõrastemaju

Turniiri lõpetamise tseremoonial tänasid paljud korraldajaid ning sõnasid, et tahavad saada Kohtla-Järve turniiri alaliseks osalejaks.

"See on meeldiv ning loodame uutele kohtumistele kõigiga, ent kahjuks ei saa ma lubada, et me suudame järgmisel aastal kõik soovijad vastu võtta," sõnas Tatjana Semtšenkova. "Kõige suurem probleem on meie linnas majutusega, sest Kohtla-Järvel ei ole mitte ühtegi suurt hotelli. Majutusvõimaluste puudumise tõttu [spordipidu toimus ühel ajal festivaliga "Kuldne mask" ning seegi mõjutas majutuskohtade arvu − I.K.] tuli juba tänavu mõningatele Venemaa võistkondadele ära öelda: soovijaid oli tunduvalt rohkem, kui me vastu suutsime võtta. Spordihallis ei jagu riietusruume, kuid nendega on lihtsam midagi välja mõelda − paneme näiteks telgid püsti. Sellest hoolimata tahaks muidugi areneda ja kasvada − kui mõningad nominatsioonid tulevikus rahvusvahelisse kategooriasse kanname, tõstab see huvi meie võistluste vastu veelgi."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles