Tatjana Mannima võitis maailma pikamaasuusatamise sarja

Laupäeval sai Tatjana Mannima tõsta enda kohale pikamaasuusatamise sarja üldvõitja kristallkarika. Foto: Erakogu

Eesti murdmaasuustamise tänavusse hallivõitu hooaega tõi kevadisi päikesekiiri Kiviõli suusataja Tatjana Mannima, kes võitis maailma pikamaasuusatamise sarja FIS Marathon Cup.

Läinud laupäeval tõstis Mannima kodunt mitme tuhande kilomeetri kaugusel Lääne-Siberis Hantõ-Mansiiskis pea kohale FIS Marathon Cupi kristallist üldvõitja karika.

Reisid USAst Siberini

Selle tähtsa hetkeni jõudmise nimel oli ta hooaja jooksul osalenud üheksal maratonil, millest kolmes oli ta jõudnud üle finišijoone esimese naisena. Nendel maratonidel osalemiseks tuli tal koos oma suusapargiga reisida nii mööda  Euroopa riike kui käia üldvõiduks vajalikke punkte kogumas ka USAs Kanada piiri ääres ja Venemaal Siberis.

"Lõpuks läbi, pikk ja raske hooaeg, eriti raske lõpuga. Aga võit tuli. Olen õnnelik. Tänud toetajatele, hooldemeestele, headele sõpradele, kaasaelajatele," kirjutas ta laupäeval veidi pärast tähtsat sündmust oma Facebooki kodulehel.

Tatjana Mannima võitis pikamaasuusatamise sarja ka kaks aastat tagasi. Eile rääkis ta Põhjarannikule, et tänavune üldvõit pakkus aga rõõmu isegi rohkem. "Konkurents oli tugevam, tuli väga kõvasti kogu hooaja jooksul pingutada, põnevus säilis viimase etapi viimaste kilomeetriteni. Hea meel, et suutsin ka ise mitu maratoni võita," ütles ta, tõdedes, et tegu on tema pika suusatajakarjääri kõige väärtuslikuma saavutusega.

Hooaeg algas katkestamisega

Võidule lisab väärtust seegi, et hooaja algus ei tõotanud midagi head. Mullune hooaeg jäi Tanjal pooleli kukkumise tõttu Šveitsi maratonil, kus ta murdis kaks roiet. Tänavusel esimesel etapil Itaalias tuli taas katkestada, sest ta sõitis otsa tema ees kukkunud suusatajatele, lendas raja piirdevõrku ja jäi sinna kinni. Kui ta lahti pääses, oli juhtgrupp kaugele eest ära läinud.

"Tundus juba, et olen jälle igasuguste äparduste küüsi sattunud. Aga kui võitsin Prantsusmaa maratoni ja seejärel Tartu maratoni ning tõusin sarja liidriks, siis hakkasin juba tugevasti uskuma, et võin ka kogu sarja võita, ja see andis jõudu. Õnneks läks edaspidi kõik ilma tõrgeteta," rääkis ta.

Üldvõit tuli aga närvide mängus ülinapilt. Kui eelnevad kaheksa maratoni sõideti detsembri keskpaigast kuni 8. märtsini, siis enne otsustavat UgraSki maratoni Hantõ-Mansiiskis oli rohkem kui kuu aja pikkune paus. "Eestis oli lumi läinud. Mujal oli ka suusahooaeg juba lõppenud. Mul tuli samal ajal end kõvasti sundida vormi koguma otsustavaks sõiduks," rääkis Tatjana, kes pidi treenimiseks sõitma Põhja-Soome.

Enne viimast etappi oli üldvõidule veel kolm pretendenti. Mannimast oli napilt ehk kõigest nelja punktiga eespool ameeriklanna Holly Brooks. Kolmandal kohal olnud prantslanna Aurelie Dabudyk jäi Eesti suusatajast omakorda maha vaid 23 punktiga.

Mannima sõnul olid UgraSki maratoni rada ja lumeolud enne kohalelendu suur küsimärk. "Võtsime seepärast kaasa 12 paari suuski," rääkis ta. Kui varasematel etappidel käis temaga hooldemehena kaasas Karel Kruuser, siis viimasel etapil sai appi tulla Tatjana elukaaslane Are Mets, kelle "põhitöökohaks" on juba mitmeid aastaid poolatarist olümpiavõitja ja maailmameistri Justyna Kowalczyki hooldetiimi juhtimine.

Jõgi ujutas suusaraja üle

Halvad eelaimdused Hantõ-Mansiiskis ees ootavate olude kohta polnud asjatud. Algul oli plaanis sõita 50 km, läbides kaks korda 25 km pikkuse ringi. Stardipäeva varahommikul oli Irtõši jõe veetase tõusnud aga ootamatult kõrgele ja ujutanud üle osa rajast. Korraldajad võtsid vastu otsuse, et esmalt sõidetakse üks viiene ring ja siis kolm 15 km pikkust ringi. Kui osalejad juba teele lähetati, selgus, et ka 15 km pikkune ring pole täielikult suuskadel läbitav. Juba võistluse käigus lühendati ringi nii, et maratoni kogupikkuseks kujunes lõpuks selline pigem "sprinterlik" 26 kilomeetrit.

"See korraldus oli tõepoolest ootamatult kehv. Rajal oli lõike, kus tuli liikuda põlvist saadik lumes," kirjeldas Mannima raja olusid. "Ent kõigil olid võrdsed tingimused."

Üldvõitu silmas pidades liikusid Mannima, Brooks, Dabudyk ja neljandal kohal olev itaallanna Antonella Confortola koos ja seirasid üksteist. "Ühel hetkel lõi mul jalgadesse kramp ja jäin neist maha. Veidi hiljem juhtus sama Holly Brooksiga, kellest sain mööda. Teadsin, et kui teda edestan, siis peaksin üldvõidu endale saama. Samas liikus Dabudyk ees väga hästi. Pidin ise lõpuni vastu pidama ja lootma, et ta ei võida. Rajal olles sain seisust pidevalt infot ja kui ta oli liidrist juba ligemale minutiga maha jäänud, oli selge, et viiendast kohast sel etapil piisab mulle üldvõiduks," rääkis ta viimasest võistlusest.

Aasta parim naissuusataja 

Eesti suusaliidu murdmaasuusatamise spordidirektor Raul Olle, kes ise samuti omal ajal  tegi parimad sõidud maratonidistantsidel, tõdes, et Tatjana Mannima saavutus on üks tänavuse hooaja helgemaid õnnestumisi. "Ma ei saa siinkohal kasutada sõna "erakordne" vaid seetõttu, et kaks aastat tagasi Tanja  juba võitis selle sarja. Aga suurepärane saavutus on see kindlasti, eriti arvestades, et konkurents on pidevalt tõusnud," ütles ta.

Olle lisas, et pikamaasuusatamises edu saavutamiseks on aasta-aastalt kasvanud ka taustajõudude osakaal. "Paljudel tippudel on kaasas mitu hooldemeest, lisaks on raja ääres veel abilisi, kes kindlustavad sportlast joogiga. Seda enam tuleb hinnata Tanja tulemusi, kel on õnnestunud muu maailmaga võrreldes suhteliselt nappide võimaluste juures olla sellises konkurentsis võidukas," sõnas ta.

Eile koos olnud suusaliidu murdmaasuusatamise alakomitee valis Olle sõnul Tatjana Mannima üksmeelselt lõppenud hooaja Eesti parimaks naissuusatajaks.

Kas 35aastane Mannima jääb tippsporti ka järgmiseks hooajaks, ta praegu veel öelda ei oska. "Praegu puhkan vähemalt kuu aega. Maikuus pean otsustama, mida edasi teen," sõnas ta.