Ida-Virumaa ultrajooksja läbis valu taltsutades kümne päevaga 562 kilomeetrit

Aet Kiisla rajal, mil selja taha on jäänud 400 kilomeetrit ja 162 ootab veel ees. Foto: Erakogu

Ida-Virumaa tuntud ultrajooksja Aet Kiisla läbis Bulgaaria pealinnas Sofias kümne päevaga 562 kilomeetrit, võideldes luuümbrise põletikust ja villidest põhjustatud valuga.

Tartu ülikooli Narva kolledži õppejõuna töötav Kiisla on teadaolevalt esimene Eesti naine, kes on kümne päeva jooksu läbi teinud. See kujunes talle kannatuste rajaks, sest juba teisel päeval tabas teda luuümbrise põletik, mis põhjustas jooksmisel põrgulikku valu.

"Tegin vea teisel päeval, kui lõuna ajal jalgu ei jahutanud. Jalad läksid kuumusest paiste ja sellest hakkas kõik kuhjuma," rääkis Kiisla kolmapäeval, olles teel koju Frankfurdi lennujaamas.

Samas oli Kiisla endaga rahul, et suutis targalt tegutsedes ja õigel ajal rohkem puhates põletiku kontrolli all hoida. Tasapisi läks tal paremaks ja viimastel päevadel võinuks ta mõnuga ka joosta, kuid pidas mõistlikumaks end tagasi hoida. Kui esimese kahe päevaga läbis ta vaheldumisi joostes ja kõndides 200 kilomeetrit, siis ülejäänud olid vaid kõnnipäevad.

"Loobusin jooksmisest ja tegin vaid kõnniringe. Mul polnud vaja enam midagi tõestada," sõnas ta, lisades, et samas tõestas keerulises olukorras jätkamine taas seda, kuivõrd järeleandmatu ta loomult on.

Kuigi võistluse eel eesmärgiks seatud kilomeetrite arv jäi põletiku tõttu kättesaamatuks, ei tunne Kiisla selle pärast kurbust. "Väike pettumus on ikka, et kümne päeva tulemus on vaid napilt parem kui mu senine kuue päeva jooksu tulemus," ütles ta.

Kiisla lisas, et sellise äärmusliku ala harrastamist ta enesepiinamiseks ei pea. "Mulle oleks palju suurem piin, kui peaksin kümme päeva järjest kuduma. Selline rutiinne liikumine väiksel ringil ning iseendaga tegelemine sobib ja meeldib mulle," tõdes ta.

Võistlus toimus Sofia kesklinna lähedal Püha Peeter-Pauli pargis, kus osalejad kulgesid kümme päeva järjest 785 meetri pikkusel ringil. Iga osaleja hindas ise, millal, kui kaua ja millises tempos ta rajal kulges ning millal ja kui pikalt raja ääres või hotellis puhkas. Tähtis oli koguda kümne päevaga võimalikult palju kilomeetreid.

Rajal juhtus kümne päeva jooksul igasuguseid asju. Üks võistleja sai kohalikult koeralt pureda, teine kohalikult elanikult rusikahoobi näkku, sest jäi talle ette, üks eakas võistleja eksis ringilt ja vajas võistluspaika tagasijõudmiseks politsei abi.

"Need on avaliku pargiga seotud olud. Vahepeal liikus seal väga palju nii rahvast, koeri kui ka jalgrattureid. Kogu aeg ei olnud väga turvaline," tõdes Kiisla, lisades, et tervikuna oli sellise harukordse võistluse korraldus hea. "Õhkkond oli sõbralik, süüa anti hästi, vaid ajavõtusüsteem ja info edastamine oleksid võinud olla tänapäevased," sõnas Kiisla, kes tahab sellise katsumuse kindlasti veel kord ette võtta.