Erki Noole lubatud staadioni ehitusest märke veel pole

Samal ajal, kui enamik Eesti maakonnakeskusi ja ka väiksemaid kohti on saanud endale nüüdisaegsed staadionid, peab Jõhvis jalgpalli mängima amortiseerunud palliplatsil ja kergejõustiklastel puudub sootuks harjutamispaik. Foto: Matti Kämärä

Kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Nool lubas 2011. aasta riigikogu valimiste eel idavirulastele, et aitab maakonda rajada esimese nüüdisaegse staadioni, ent kahe aasta möödudes pole selles osas konkreetset edasiminekut toimunud.

Läinud sügisel Jõgevalt Jõhvi kolinud kergejõustikutreener Hanno Koll, kelle 16aastasest tütrest Reenast on saanud Eesti naiste teivashüpperekordi omanik, tõdeb, et suvised harjutamistingimused on siin väga nigelad. "Kergejõustiklaste jaoks on see suur probleem, et terves Ida-Viru maakonnas ei ole ühtegi tänapäevast täismõõtmelist staadioni. Siin on olemas traditsioonid, treenerid ja õpilased, aga suvised harjutamistingimused on väga puudulikud," sõnas ta eelmisel nädalal, kui vallavanem Tauno Võhmar tutvustas Jõhvi spodielu eestvedajatele spordikeskuse tegevjuhti Erich Petrovitsi.

Uut staadioni ootab pingsalt ka selleks hooajaks esiliigasse tõusnud jalgpalliklubi Jõhvi Lokomotiv. "Talvel peame väljakut rentima Ahtmest ning võistlema Tallinnas, aga sellega kaasnevad väga suured lisakulud," märkis klubi president Sergei Ivanov.

Projekt ootab 9 aastat

Jõhvi linn tellis juba 2004. aastal uue staadioni eskiisprojekti. Selle kohaselt tuleks raudtee äärde 3000kohaline staadion, kus lisaks oleks ka teine jalgpalliväljak, korvpalli- ja võrkpalliplatsid ning tenniseväljakud. Kahekorruselises tribüünihoones paikneksid nii riietusruumid, jõusaal, kohvik kui muud ruumid. Staadioni kõrvale on kavandatud suured parklad 366 sõiduautole ja 20 bussile.

Vallavanem Tauno Võhmari sõnul ei ole 5000 maksumaksjaga Jõhvil oma eelarvest võimalik ehitada ühtegi uut suuremat spordiobjekti. "Raha tuleb hankida kõrvalt, kas mõnest Euroopa Liidu projektist või kusagilt mujalt. Kui see võimalus avaneb, läheb projekt kohe töösse. Oma osaluse suudame katta. Tahe staadion ehitada on olemas, aga üle oma varju ei hüppa," sõnas Võhmar.

IRLi au mängus

Poole pealt saabus samale koosolekule IRLi kuuluv riigikogu liige Erki Nool, kes kinnitas, et pole staadioniga seotud valimislubadust unustanud. "Olen oma erakonnas tõsiselt rääkinud, et kui me selle valimistsükli jooksul [ehk kahe järelejäänud aasta jooksul] siia vähemalt ühte staadioni ei ehita, siis järgmistel valimistel ei ole mul mingit mõtet oma nina Ida-Virumaale toppida," tunnistas Nool otsekoheselt, lisades, et staadioni puudumine nii suures maakonnas on tõsine probleem. "Siin pole võimalik mitte mingil tasemel isegi Eesti meistrivõistlusi pidada."

Kui staadioni projektiga suurushullustust ei teki, siis pole Noole hinnangul tegu väga kalli ehitusega. "Küsimus on, millise rea pealt selleks raha tuleb. Olen staadioni teemal minister Kiisleriga [regionaalminister Siim Kiisler] väga konkreetselt rääkinud," kinnitas Nool.

Põhjaranniku küsimuse peale, milliseid rahastamisallikaid seoses Jõhvi staadioniga on kaalutud, vastas Siim Kiisler aga, et  Jõhvi ei ole regionaaltoetustest staadionile toetust küsinud. "Selline võimalus oleks täitsa olemas olnud linnapiirkondade arendamise programmist ja näiteks Tartu linn seda ka kasutas Tamme staadioni renoveerimiseks," kinnitas Kiisler.

Minister lisas, et järgmisel aastakümnel seisab ees tõsine võitlus maakonnakeskuste püsimajäämise ja tugevdamise nimel. Praegu käib valitsuses ja ministeeriumide vahel väga tõsine arutelu, milleks järgmise perioodi eurorahasid kasutada. "Ma olen seda meelt, et kuigi riigi tasandilt vaadatuna ei pruugi ühe maakonnakeskuse staadion olla strateegilise tähtsusega, siis kohalikule elule annab see palju juurde, see on piirkonna tõmbekeskuse jaoks oluline. Nii et ma pean oluliseks regionaalprogrammide jätkumist ka uuel perioodil sarnases mahus tänastega. Ja siis on juba Jõhvi otsustada, kas neile on kõige olulisem staadion või mõni muu objekt," teatas regionaalminister.

Võrdluseks olgu öeldud, et viimase kümne aasta jooksul on ehitatud uus staadion või seda renoveeritud enamikus maakonnakeskustes, aga ka paljudes märksa väiksemates kohtades nagu Kohila, Vändra, Kose või Türi.

Staadion spordihoone kõrvale

Võhmari sõnul võib kaaluda olemasoleva projekti kärpimist, vähendades tribüüne ja abiruumide arvu. Võimalik, et otstarbekam oleks ehitada uus staadion mitte praeguse kohale, vaid spordihoone kõrvale. Sel juhul koonduksid kõik Jõhvi suuremad spordiobjektid ühte kohta, sest sinna naabrusse plaanitakse ka jäähalli ja ujulat ning tulevast gümnaasiumihoonet.

Kui piirduda vaid jalgpalliväljaku, 400meetrise jooksuraja ja inventariga, nõuaks staadioni rajamine Erich Petrovitsi hinnangul vähemalt 800 000 eurot.

"Jõhvi vald on kindlasti staadionist väga huvitatud ja teeb omaly poolt kõik, et selle rajamisega kaasnev bürokraatia läbimine toimuks kiiresti. Ent rahastamisrea osas peame lootma ikkagi riigi toele," sõnas Võhmar.