Mannima Tour de Skil olümpialepääsu aktsiaid ei tõstnud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tatjana Mannima tõestas küll hooaja alguses, et on  Eesti parim naissuusataja pikematel distantsidel, ent maailma tippseltskonnas Tour de Skil ta oma aktsiaid Sotši olümpiale pääsuks tõsta ei suutnud.
Tatjana Mannima tõestas küll hooaja alguses, et on Eesti parim naissuusataja pikematel distantsidel, ent maailma tippseltskonnas Tour de Skil ta oma aktsiaid Sotši olümpiale pääsuks tõsta ei suutnud. Foto: Matti Kämärä

Tatjana Mannima oli küll ainus vapper Eesti naissuusataja, kes seitsmest osavõistlusest koosnenud Tour de Ski lõpuni sõitis, kuid üldarvestuses pidi ta maailma paremiku seas leppima viimase kohaga. 

Mannima kerkis suusatuuri käigus üldarvestuses pidevalt ettepoole. Kui ta proloogi järel oli 70., siis tuuri lõpetas ta 42. kohaga. Kuid selline edenemine toimus tänu sellele, et suur hulk suusatajaid astus iga etapi järel konkurentsist kõrvale. Teiste seas ka need kaks hiinlannat, keda Mannima viie etapi järel veel edestas.

Arusaamatu vormilangus

Kuigi viimasel, kõige raskemal etapil Val di Fiemmes, kus suusatajad rühkisid üles ka slaalominõlvast, suutis Mannima edestada mitut konkurenti, ei päästnud see üldarvestuses viimaseks jäämisest.

"Absoluutselt pole rahul," ei teinud Mannima endale vähimatki hinnaalandust suusatuuril esinemise kohta hinnangut andes. "Oleks tahtnud ikka tunduvalt paremini sõita."

Esimestel sprindietappidel tagumiste hulka jäämises polnud viimastel aastatel edukalt pikamaasuusatamisele keskendunud Mannima puhul midagi ootamatut, kuna need polnud temale sobivad distantsid. "Aga kui ka pikematel distantsidel õiget minekut polnud, sain aru, et midagi on väga valesti," tunnistas Kiviõli suusataja.

Mannima sõnul on ka talle endale kõige suurem küsimärk, miks ta sõit tuuril nii kehv oli. "Ettevalmistus hooajaks oli väga hea ja enesetunne samuti. Rahulikumas tempos võinuks väga pikalt sõita. Aga kiiruslikku vastupidavust polnud ollagi," rääkis ta.

Mannima ütles, et käib täna arsti juures ja annab vereproovid. "Võib-olla tuleb nende tulemustest vastus, miks tuur ebaõnnestus. Aga kui selgub, et tervisega on kõik korras, siis olen ilmselt teinud vormi ajastamisega mingi valearvestuse. Tuleb aru pidada, kuidas edasi tegutseda," ütles ta.

Sel hooajal kuulub Mannima Venemaa maratonitiimi Vitargo, kelle värvides pidanuks ta 12. jaanuaril osalema Tšehhimaal Jizerskas toimuval maratonil. Kuna seal on nagu Eestiski lumepuudus, sõidab Mannima tõenäoliselt samal päeval maratoni Šveitsis Sankt Moritzi kandis. "Üks maraton võib mu vormile isegi hästi mõjuda," arvas ta.

Olümpia väljavaated nirud 

Mannima pole matnud maha lootust pääseda oma elu kolmandatele olümpiamängudele, kuid väljavaated Sotši jõuda on võrreldes hooaja algusega kahanenud. Ühelt poolt näitas Mannima hooaja avavõistlustel, et on hetkel parim Eesti distantsisuusataja. Samas tuli äsjasel Tour de Ski ilmsiks, et tema mahajäämus maailma tippudest on väga suur.

Kuna Eesti suusatajad on tänavusel hooajal maailmakarika etappidel teeninud vaid üksikuid punkte, võib see tähendada, et kohtade arv, kui palju Eesti üldse suusatajaid Sotši saab saata, jääb viie-kuue peale. Nendele vähestele kohtadele konkureerivad nii sprinterid kui distantsisõitjad.

Suusaliidu murdmaasuusatamise spordidirektor Raul Olle ütles Põhjarannikule, et see, mitu suusatajat Eesti olümpiale saab saata, selgub lõplikult 23. jaanuaril. Seejärel peaks suusaliit seniste valikvõistluste tulemuste põhjal otsustama, kelle vahel need kohad jagunevad.

Olle märkis, et praegu ta ühegi sportlase nimega, kes läheb olümpiale või kes ei lähe, ei spekuleeri. Samas tõdes ta, et Tour de Skil Tatjana Mannima oma aktsiaid ei tõstnud.

Mannima sõnul tahaks ta loomulikult olümpial osaleda, ent kui see ei peaks õnnestuma, siis poleks ta väga pettunud. "Eks siis tule rohkem keskenduda maratonidele," ütles ta.

Märksõnad

Tagasi üles