Põhjamaade paremad kirveviskajad tulevad Ida-Virumaale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel nädalal selgitatakse Mäetagusel Põhjamaade meistrid kirveviskamises. Oma viskeosavust saavad proovida ka pealtvaatajad.
1985. aastasse ulatuva ajalooga Põhjamaade kirveviskamise meistrivõistluste korraldamine usaldati Eestile teist korda. Eelmisel korral toimusid need samuti Ida-Virumaal − 2004. aastal võisteldi Tudulinnas.
Võistluse Ida-Virumaa-poolse korraldaja Marek Peedi eestvedamisel on Mäetagusel neljal eelmisel aastal korraldatud Eesti meistrivõistlusi. Selle loogiliseks jätkuks oli see, et Põhjamaade kirveviskamisspordi föderatsioon usaldas Mäetagusele ka aste kõrgemad tiitlivõistlused, mis tavaliselt peetakse Rootsis, mõnikord ka teistes Põhjamaades. Auhinnalaualt on tavaliselt parima saagi saanud Soome ja Rootsi sportlased. Peale nende ja Eesti paremate osalevad võistlusel Taani ja Norra kirveviskajad. "Mõnikord tuleb ka mõni lätlane kohale," sõnas Peet, kes ise on kolmel korral Põhjamaade meistrivõistlustel osalenud. Seni on ta parimaks tulemuseks jäänud pääs poolfinaali ehk 12 parema hulka.
Üle 100 osavõtja
"Eks nende võistluste põhiline vahe ongi selles, et kui Eesti meistrivõistlustel osaleb 40 inimest, siis Põhjamaade meistrivõistlustele ootame üle saja osavõtja. Peale selle on Põhjamaade meistrivõistlustel ka korralduse pool karmim. Rahvusvahelise föderatsiooni poolt tulevad kohtunikud, kes vaatavad ja mõõdavad kõik korduvalt üle, et võistlus oleks määruste kohaselt läbi viidud," ütles Peet.
Vahe on selleski, et kui Eesti meistrivõistlustele võib tulla ka n-ö mees metsast ehk võistlema lastakse ka väheste kogemustega inimesi, siis Põhjamaade meistrivõistlustel osalevad kogenud kirveviskajad. Põhjamaade meistrivõistluste raames selguvad viiendat korda ka Eesti meistrid ning tiitlit kaitsevad Kristjan Nurgamaa Iisakust ja Maarika Kivi Viru-Nigulast.
Põhjamaade meistrivõistlusteks valmistatakse ette 8 võistlus- ja 4 treeningpakku, mis on tehtud kuusepuust ja mille läbimõõt peab olema vähemalt 55 sentimeetrit. Reeglid on üldjoontes lihtsad. Pakul on viiesentimeetrise läbimõõduga keskpunkt ja selle ümber neli viiesentimeetrist ringi. Visatakse kuue meetri kauguselt ja tabamuse kohaselt on võimalik saada üks kuni viis punkti. Ühes voorus on kuus viset ehk maksimaalselt on võimalik koguda 30 punkti.
"Tippudel jääbki vooru punktisumma tavaliselt 27 kuni 30 punkti vahele," ütles Peet. Mõistagi on alal veel nüansse, millega hoiab pealtvaatajaid kursis päeva juht. Põhjamaade paremad selgitatakse naiste, meeste ja kuni 16aastaste juunioride arvestuses.
Võistlus kestab kaks päeva
Võistlus peetakse Mäetaguse staadionil kahel päeval.
Reedel, 22. augustil selgitatakse paremad, kes võivad võistelda teisel päeval. "Riigid saavad oma parematele finaalipäevaks kindla arvu kohti broneerida. Näiteks Eestil on finaalipäevaks olemas kindel koht 12 võistlejal. Samas võivad esimesel päeval soovi korral osaleda ka need, kel finaalipäevaks koht kindel," selgitas Peet.
Reedel algab võistluspäev reeglite tutvustamisega kell 13. Põnevamaks peaks minema alates poole seitsmest, kui võistlejaid on võistlustulle järele jäänud 18. Esimese päeva paremate autasustamine on planeeritud kella 20.10ks.
Laupäeval alustavad võistlustulle jäänud Põhjamaade tugevamad kirveviskajad enda seast meistri selgitamist juba kell 10. Pärast eelvoore orienteeruvalt kell 14.50 antakse kirveviskajatele puhkust ning pealtvaatajad saavad näha saagimisvõistlust. Saetakse kiiruse peale, kusjuures kahemehesaega saagimisel võtavad omavahel mõõtu peale meeste paaride ka segapaarid.
Huvilised saavad proovida
Samuti on plaanis vibusaega ühemehevõistlus ja tõenäoliselt saab vaadata ka mootorsaega seibide lõikamise võistlust. Pärast saagimisvõistlust on kavas kirveviskamisvõistluse otsustavad ringid, mis peaks esialgse kava kohaselt läbi saama kella kuueks õhtul. Seejärel on enne paremate autasustamist võimalik vaadata seda, kui kiiresti suudetakse kirvega 30sentimeetrise läbimõõduga puid läbi raiuda. "Saagimise ja raiumise võistlusele saab registreerida ka kohapeal, kuid arvestama peab sellega, et saag ja kirves peab osalejal endal olema," ütles Peet.
Eraldi pealtvaatajatele mõeldud võistlusalal saavad kõik huvilised proovida võistluskirvest visata ning nende käsutuses on ka tähikud, noad jms viskerelvad. Samuti saab lasta ammu ja vibuga. Tegevust on mõlemal päeval kogu perele, sest lapsed saavad lustida batuudil. Muretsema ei pea ka söögi pärast, sest kohal on toitlustaja. Ei pea kartma ohutuse pärast, sest võistlusala on piiratud turvalindiga. Samuti ei tasu kirveloopimist vaatama tulla neil, kes loodavad näha verd ja vigastusi. Korraldajate sõnul on tegu äärmiselt ohutu spordialaga. "Kirveviskamine on nagu iga teinegi tõeline spordiala oma reeglite ja tavadega, nagu näiteks odavise," sõnas Peet.
Laupäevase võistluspäeva lõpetab kell 20.30 Mäetaguse mõisa õuel üles astuv punkbänd Ajaratas Halastamatult Veereb, Ei Teda Peatada Saa, Eriti ja selle saatel saavad jalga keerutada kõik soovijad. Nagu Põhjamaade meistrivõistlustele nii ka selle lõpetamise peole on pealtvaatajatele sissepääs tasuta.