Heino Silla poolt 1979. aastal püstitatud Eesti rekord 20,53 meetrit oli Galetal sihikul terve eelmise aasta ja lubavaid tõukeid 20 meetri kanti tuli ka tänavu. Täielik õnnestumine leidis aga aset läinud laupäeval Pärnus, kui 36aastane kuulitõukaja lasi üle staadioni kuuldavale rõõmumöirge pärast 20,79 meetri pikkust tõuget.
Pöördetehnikale üleminek õigustas
Võrreldes enamiku konkurentidega tunduvalt hiljem kuulitõukega tegelema hakanud Galeta sai ligemale kolm aastat tagasi aru, et uut arengusammu ei ole võimalik teha ilma üleminekuta pöördetehnikale. Ta lisab, et arvestas seejuures, et vähemalt kaks aastat kulub uue tehnika õppimiseks ja alles kolmandal-neljandal aastal võib lõigata vilju. "Põhimõtteliselt ongi nii läinud. Ootasin sellist tulemust tükk aega. Eelnenud võistlused näitasid, et olen õigel teel. Kuid tehniliselt ei tulnud kuidagi kõik välja nii, nagu peaks. Nüüd tuli üks õige tõuge," tõdes Galeta. Tema treener on islandlane Vesteinn Hafsteinsson − sama mees, kelle juhendamisel jõudis Gerd Kanter kettaheites nii olümpiavõidu kui ka maailmameistri tiitlini ning kelle õpilane on ka maailma praegune üks paremaid kettaheitjaid, kuu aega tagasi isikliku rekordi 71.86ni viinud rootslane Daniel Stahl.
Heino Lipu mälestusvõistluse korraldaja Mati Lilliallik on Kristo Galetale seadnud mitu kõrget sihti: võita pühapäevane võistlus, võtta enda nimele Heino Lipu mälestusvõistluste rekord, mis kuulub 2013. aastast bulgaarlase Georgi Ivanovi nimele 20 meetri ja 78 sentimeetriga, ning alistada Tokyo olümpiamängude normatiiv 21.10. Lilliallik lubab kahe viimati nimetatud eesmärgi täitmise eest, mis nõuaks ühtlasi uue Eesti rekordi püstitamist, ka kopsakat auhinda.