Kiiklas ründas haavatud karu jahimeest: "5. august on mu teine sünnipäev!"

Reeglina karu inimest ei ründa, vaid pigem põgeneb. Erand on siis, kui loom on haavatud või poegadega. Foto: Tiit Hunt / RMK

Esmaspäeva hommikul ründas haavatud karu Alutaguse vallas Kiikla kandis jahimeest, kes vajas seejärel operatsiooni ja haiglaravi, kuid on praeguseks juba kodus.

Kiikla jahimehed olid esmaspäeva, 5. augusti hommikul karujahil, kui üks jahimeestest tabas noort emakaru. Enn Männiste, Kiikla jahiseltsi esimees, kes oli tol hommikul samuti sellel jahil, ütles, et kuna lasu teinud jahimees oli veendunud, et tabas õigesse kohta ning loom on hukkunud, asuti karu laipa otsima, kuid ei leitud. Siis helistas Männiste Janek Šibalovile, kes on jahiseltsi üks "koerameestest", kes oma neljajalgse kaaslase Rubyga kohale saabus.

Ida-Virumaal on lubatud küttida enim karusid

Ida-Virumaal on tänavu hüppeliselt tõusnud kütitavate karude arv ning see on seotud nende arvukuse kasvuga.

Keskkonnaagentuuri seireandmete järgi elas Eestis möödunud suvel 900-950 karu, mis tähendab, et asurkond on väga elujõuline.

Karude suure arvukusega kaasnevad paraku ka probleemid. Tänavu esimesel poolaastal akteeritud karude tekitatud kahjujuhtumeid oli küll vähem kui aasta tagasi − vastavalt 67 ja 108 −, ent inimesed näevad karusid endiselt väga sageli ning eriti just noored karud eksivad tihti ka inimasulatesse, rääkis keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose.

Kõige rohkem − 17 − tohib karusid küttida Ida-Virumaal, järgnevad Lääne-Virumaa 14 ja Jõgevamaa 12 karuga. Põlva- ja Valgamaal võib küttida ainult kaks karu.

Karujahi hooaeg algas 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.