:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
/nginx/o/2024/08/09/16280015t1hca24.jpg)
Esmaspäeva hommikul ründas haavatud karu Alutaguse vallas Kiikla kandis jahimeest, kes vajas seejärel operatsiooni ja haiglaravi, kuid on praeguseks juba kodus.
Kiikla jahimehed olid esmaspäeva, 5. augusti hommikul karujahil, kui üks jahimeestest tabas noort emakaru. Enn Männiste, Kiikla jahiseltsi esimees, kes oli tol hommikul samuti sellel jahil, ütles, et kuna lasu teinud jahimees oli veendunud, et tabas õigesse kohta ning loom on hukkunud, asuti karu laipa otsima, kuid ei leitud. Siis helistas Männiste Janek Šibalovile, kes on jahiseltsi üks "koerameestest", kes oma neljajalgse kaaslase Rubyga kohale saabus.
Ida-Virumaal on lubatud küttida enim karusid
Ida-Virumaal on tänavu hüppeliselt tõusnud kütitavate karude arv ning see on seotud nende arvukuse kasvuga.
Keskkonnaagentuuri seireandmete järgi elas Eestis möödunud suvel 900-950 karu, mis tähendab, et asurkond on väga elujõuline.
Karude suure arvukusega kaasnevad paraku ka probleemid. Tänavu esimesel poolaastal akteeritud karude tekitatud kahjujuhtumeid oli küll vähem kui aasta tagasi − vastavalt 67 ja 108 −, ent inimesed näevad karusid endiselt väga sageli ning eriti just noored karud eksivad tihti ka inimasulatesse, rääkis keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose.
Kõige rohkem − 17 − tohib karusid küttida Ida-Virumaal, järgnevad Lääne-Virumaa 14 ja Jõgevamaa 12 karuga. Põlva- ja Valgamaal võib küttida ainult kaks karu.
Karujahi hooaeg algas 1. augustil ja kestab oktoobri lõpuni.
Karu ründas põõsastest
"Leidsime pärast mõnda aega otsimist karu üles, ta oli varjunud põõsastesse. Relvaga jahimees oli minu taga ja kuigi teadsime, et karu on põõsas, pole mõistlik hakata huupi põõsastesse tulistama, loom on vaja korrektselt hukata," rääkis Šibalov. Ta ise oli välja tulnud ilma relvata ning lootis, et suudab koera abil karu põõsast välja teise jahimehe püssi ette ajada. "Plaan oli karu põõsast välja ajada. Koer haukus, hakkasime liikuma. Aga selle karupreiliga liikusime ühes suunas ning lõpuks saime kokku," meenutas jahimees.
Sel hetkel oli tal enda sõnul kaks valikut: kas pöörata ringi ja panna jooksu või jääda kohale ja teha kõva häält, niimoodi looma ära hirmutades. "Karul on teatavasti nelikvedu ja ta võib väga kiiresti joosta. Seetõttu polnud mõtet ära joosta, hakkasin karjuma," rääkis Šibalov. Kuid haavatud karu jahimehe kisa ei heidutanud ja loom jooksis ta pikali. Jahimees jõudis vaid käed kaitseks näo ette panna, enne kui need looma lõugade vahele sattusid. Tulemuseks olid rohkete vigastustega käed ja kaks lahtist luumurdu. Kuid hullemast päästis sõber Ruby, kes peremehe kaitseks mesikäpale hambad tagumikku lõi, nii et mehe peal tallunud karu end üllatunult püsti ajas ning metsa poole minema kimas.
Enn Männiste sõnul polnud jahimeestel sel hetkel enam mahti karuga tegelda, vaid vigastatud kaaslasele anti esmaabi ning kutsuti kiirabi, kes Šibalovi Ida-Viru keskhaiglasse toimetas. Neljapäeva lõuna paiku sai ta juba öelda, et poolteist tundi väldanud operatsioon läks korda. Karu rünnakus oli murdunud tema väike sõrm ning oli oht, et sellest jääbki ta ilma. "Aga Ida-Viru keskhaigla spetsialistid suutsid näpu ära päästa," rääkis ta ja kiitis nii kiirabi kui ka Ida-Viru keskhaigla töötajate head tööd.
Juba reedel, 9. augustil sai Janek Šibalov haiglast välja. Küsimusele, kas tagantjärele mõeldes oleks ta midagi teisiti teinud, vastas ta, et küllap see on õppetund, aga sellise hobi ja kohustusega nagu jaht tuleb jahimeestl alati selliste riskidega arvestada. "Kui mul isegi olnuks relv kaasas, siis kõik käis nii kiiresti, et ma poleks jõudnud seda kasutada. Jõudsin vaid mõelda, kas hakata jooksma või jääda paigale," sõnas ta. "Võin öelda, et 5. august on mu teine sünnipäev!"
Mesikäppade arv on maakonnas suur
Metsa pagenud haavatud karu said jahimehed tol hommikul siiski kätte. "Ta oli kilomeetri jagu sügavale metsa jooksnud. Seal tema elupäevad lõppesid, aga meil oli tükk tegemist, et teda sealt välja tuua. Suutsime selle käigus ka tehnikat ja masinaid ära uputada," meenutas Enn Männiste. Tegemist oli alla 140 kilogrammi kaaluva kolme-nelja-aastase emakaruga.
"Karujaht on ohtlik asi, ilma relvata ei maksa minna," leidis jahiseltsi esimees juhtunut kommenteerides.
Männiste sõnul on karusid Ida-Virumaal väga palju ning sellest on tingitud ka asjaolu, et aasta-aastalt on lubatud aina rohkem neid küttida. Kui üle-eelmisel aastal lubati maakonnas lasta 13, eelmisel aastal 15, siis tänavu juba 17 karu. "Ainuüksi meie Kiikla jahtkonna maadel elab kaheksa kuni kümme karu. Kui oleme teinud põdra ajujahti, siis iga teine loom, kes ajus välja tuleb, on hoopis karu," sõnas Männiste.