Mannima võit värvis maratoni Ida-Virumaa jaoks kuldseks

Tatjana Mannima troonis pärast kümneaastast pausi taas Tartu maratoni pjedestaalil. Foto: Põhjarannik

"Lihtsalt suurepärane maraton, kus kõik klappis: suusad, enesetunne ja ilm," kiitis pühapäeval koos Tartu maratoni võiduga maailma maratonisarjade liidriks tõusnud Tatjana Mannima 43. Tartu maratoni, mille kohta ka 26kordne maratoonar Priidu Priks kinnitab, et see oli elu üks ilusamaid.

43. Tartu maraton annab Ida-Virumaale põhjust rõõmustamiseks: kümneaastase pausi järel võitis selle Kiviõlist pärit Tatjana Mannima, kes koos võidupärjaga sai selga ka FIS Marathon Cup´i liidrisärgi, mille hoidmine on selleaastane eesmärk number üks.

MMi maratonil ei stardi

Kodusel maratonil võita on Mannima sõnul eriti magus, seda enam, et ehkki vahe teisele kohale tulnud Antonella Confortolaga oli peaaegu viis ja kolmandaks sõitnud Triin Ojastega lausa seitse minutit, ei tulnud võit kergelt. "Aga minu kasuks oli see, et kõik klappis: nii suusad kui enesetunne olid suurepärased ja ilm just selline, nagu peab," tunnistas võitja, et veel päev varem oli ilm selline, et suusavalikus hakati kahtlema. Öösel tulid aga ennustatud miinuskraadid ja varem tehtud suusavalik õigustas end igati.

Seda, et eelmisest võidust sai just nüüd mööda kümme aastat, Mannima ise ei mäletanud. "Muidugi ma tean, et olen võitnud, aga ei mäletanud, millal just," tõdes ta.

Teise võidu tegi magusamaks sellega kaasnenud maailma maratonisarja liidrikoht. See oli käeulatuses juba enne starti, sest senine liider Holly Brooks Tartu maratonile ei tulnud. Mannima, kes võitis maratoni eelmisel nädalal Prantsusmaal La Transjurassienne´is, hakkab oma liidrikohta kaitsma juba laupäeval Ameerikas, kust ta sõidab edasi Falunisse, et kaasa lüüa MMi teatesõidus, ja sealt edasi läheb otse Poola maratonile, mis toimub 28. veebruaril.

"Tõotab tulla väga tihe aeg," ütles Tatjana Mannima, et kui algul oli kavas minna MMil starti ka 30 kilomeetris, siis nüüd on see plaan maha maetud ning maratonisarja võit on saanud selle hooaja peaeesmärgiks. "Kuna mul maraton praegu väga hästi sujub, ei hakka ma ennast MMil koormama," lisas ta, et valik langes maratoni kasuks. Maratonid on aga sedapalju kurnavad, et pärast neid tuleb leida aega taastumiseks ning keskenduda dieedile, massaažile ja puhkamisele.

Oma tempoga

Kui Mannima alustas ja lõpetas esireas, siis 26. korda Tartu maratoni sõitnud 78aastane Priidu Priks, kelle numbrimärgil säras kollane spordisaadiku logo, loobus võistlemisest juba mitu aastat tagasi ning tema maraton käib just sellises tempos, nagu tal tuju ja jaksu on. "Selleks, et võistelda, peab mootor töötama 100 protsenti," põhjendas ta, miks maakonna spordikarikate varu tema toel enam ei täiene. "Minu eas tuleb oma keha kuulata," lisas ta.

Just seetõttu on ta teinud valiku selle kasuks, et startida staadionilt viimasena. "Siis jäävad kõik need, kellest mööda lähed, selja taha," põhjendas ta oma stardipositsiooni valikut. Pealegi on mõni kilomeeter stardist alati üks suur inimpusa: kukkujad on risti-rästi ning sellest tekkinud sasipuntrast möödumiseks tuleb osal sõitjatel lausa suusad alt võtta ja ringi kõndida.

Ehkki maratone on selja taga juba 26, kavatseb Priks nende hulka veelgi kasvatada. "Jaksu mul on: talvel käin ennast Pannjärve suusarajal liigutamas ning suvel jooksen Saka ja Ontika kandis."

Jaksust ei tulnud puudu ka endisel Kohtla-Nõmme vallavanemal ja praegusel SA Kohtla Kaevanduspark juhatuse liikmel Illart Joolil, kelle esimene maratonikogemus jääb 1980ndate aastate algusesse, mil ta 15aastase poisina selle esimest korda läbi tegi. Pärast seda käis ta usinalt igal maratonil, kuni 1990ndatel tuli pikem paus. Nüüd on Jool aga viimased aastad taas alati kohal olnud ja nii on läbitud maratonide arv kasvanud juba 15 peale.

Jool tunnistas, et ka tema eesmärk pole kella ja inimestega rajal võidu joosta, vaid ilma ja päeva nautida. "See on selline elustiil: sõidad läbi, naudid melu, mitte ei sõida, veri ninast väljas, tulemuse peale," kinnitas ta.

Kohtla-Nõmmel ja Pannjärvel kolm-neli korda nädalas suusatav Jool on sel aastal suuskadel läbinud umbes 700 kilomeetrit. "Öeldakse, et vähema harjutamisega pole mõtet maratonile minna − võib tervisele liiga teha," teab ta. Ja ju siis töötab, sest maraton Joolile raske ei olnud.