Ida-Viru jooksusuve rikastavad nii ümber kloostri jooks kui rääbisejooks

2011. aastal esimest korda korraldatud Narva energiajooks on mõjunud positiivselt jooksuhuvi kasvule kogu maakonnas ja nüüd toimub siin ka väiksemaid jooksuvõistlusi rohkem kui kunagi varem. Foto: Ilja Smirnov

Viimastel aastatel aina tihedamaks muutunud Ida-Viru jooksuürituste kalender saab sel suvel täiendust veel mitme uue üritusega ja nii läheneb aprillist oktoobrini toimuvate jooksuvõistluste arv juba poolesajale.

Jooksuhuvilisele jätkub äsja Ida-Viru spordiliidus kokku pandud kalendrile otsa vaadates peamurdmist hulganisti. Kõik varasemad suuremad üritused toimuvad ka tänavu ja uusi tuleb muudkui juurde. Tuleb teha keerukaid valikuid, kus olla stardis ja millised jooksud vahele jätta.

Jooksuhuvi tõusuteel

Spordiliidu peasekretär Rene Kundla usub, et vaatamata sündmuste rohkusele, ei jää jooksud osavõtuvaeseks. "Jooksuharrastajate hulk kasvab Ida-Virumaal pidevalt. On väga hea, et meil leidub ka aktiivseid korraldajaid, kes tahavad maakonna erisugustes põnevates paikades rahvaspordiüritusi läbi viia," sõnas ta.

Oma osa viimaste aastate jooksubuumil Ida-Virumaal on Kundla arvates ka 2011. aastal esimest korda toimunud Narva energiajooksul, kus nüüdseks ulatub osalejate arv juba 3500 kanti. "Üks selline suurem üritus toob inimesed välja ja innustab ka rohkem treenima. Kui juba regulaarselt trenni tehakse, siis tekib huvi käia sagedamini ka väiksematel võistlustel," kirjeldas ta jooksuhuvi arengut.

Ida-Viru jooksuürituste lipulaev Narva energiajooks toimub tänavu 13. juunil. Peakorraldaja Mati Lillialliku sõnul saab nüüd mitme aasta järel tuua rajad taas rohkem kesklinna. Nii 7 km kui poolmaratoni raja viimased kilomeetrid, mis kulgevad piki piirijõe kallast mööda mullu valminud promenaadi, on Lillialliku hinnangul kõige kaunimad kogu Eestis. Meest, kes korraldab igal aastal kümneid suuri rahvaspordiüritusi, tasub uskuda.

Kaks ja pool kuud enne Narva energiajooksu on üritusele end registreerinud juba ligemale tuhat inimest.

Energiajooksuks vormi kogumisel on suureks abiks mitmed enne seda Ida-Virumaal toimuvad üritused. Narvas korraldab spordiklubi Motus oma aktivisti Anton Pratkunase eestvedamisel koos Äkke spordiklubiga nõuandeid jagavat jooksukooli ja ka viieetapilist Narva jooksusarja. Selle juhatab sisse 4. aprillil toimuv "Lõbus jooks", kus kesklinnas kulgeval 3,5 km pikkusel rajal on minutitest ja sekunditest vaat et tähtsamgi kostüüm, milles lidutakse.

Stardipauguks kindralijooks

Viimastel aastatel on Ida-Viru jooksuhooaja stardipauguks olnud kaitseliidu korraldatav kindral Tõnissoni jooks, miks toimub 18. aprillil Pannjärve liivastel küngastel mändide vahel. Militaarjooksul osalejad läbivad 20 km, rahvajooksu distants on 7,5 km.

24. aprillil läheb juba 34. aastat käima Püssi seeriajooks. Kui talvel oli ürituse jätkumine küsimärgi all selle tõttu, et viimaste aastate peakorraldaja Jevgeni Sarri läks ookeanilaevu piraatide eest kaitsma, siis nüüd on eestvedamise taas enda õlule võtnud Anatoli Männi, kes oli omal ajal üks selle omapärase seeriajooksu ellukutsujatest ja pikaajaline korraldaja.

Kaks nädalat enne energiajooksu toimub Kohtla-Järve ja Jõhvi promenaadijooks. Spordiselts Kalev korraldab juba 13. korda kahe linna vahelist jooksu, mille rada hõlmab mõlemas linnas viimastel aastatel valminud uusi promenaade ja kahe linna vahelist rattateed.

Päev hiljem ehk 31. mail toimub esimest korda promenaadijooks ka Narvas.

Viimane hea võimalus enne aasta suurüritust oma jooksuvormi kontrollida on 6. juunil Kuremäel, kus uue üritusena astub Ida-Virumaa jooksuürituste kaardile ümber kloostri jooks. 3 km ja 10 km pikkused mitmete päris raskete tõusudega rajad kulgevad ümber nunnakloostri.

Juulikuus lisandub samuti uus üritus − rääbisejooks Alajõel. Kolme meremiili ehk ligemale 5,5 kilomeetri pikkune jooks kulgeb mööda liivaranda Alajõelt Katasele ja tagasi.

Kolm maratoni 24 tunni sees

Südasuve kõige karmimaks ja ekstreemsemaks jooksuvõistluseks kujuneb 21. ja 22. juulil Iisakus toimuv Ida-Viru staadionimaraton. Kui mullu joosti seal 27kraadises kuumuses üks täispikk maraton ehk 105 ja pool staadioniringi, siis tänavu on programmis koguni kolm maratoni jutti ja kui kellelgi ka sellest väheks peaks jääma, siis on võimalik hommikul teha veel 10 km pikkune jooks otsa.

"Eelmine aasta näitas, et selle ürituse vastu oli päris suur huvi. Kuna ringide lugemise tõttu on osavõtjate arv igal jooksul piiratud, siis lisasime tänavuseks aastaks kavva veel kaks maratoni. Kui kellelgi on tahtmist, siis võib ka kolm maratoni vähem kui 24 tunni sees läbi joosta, aga seda ei pea tegema," ütles Rene Kundla, lisades, et võib piirduda ka ühega või isegi kõigest poolmaratoniga, mis tähendab 51 ringi läbimist.

Praeguse seisuga on end kahele maratonile kirja pannud kolm "jooksuhullu", teiste seas ka Margus Konnula, kes on laiemalt tuntud luuletajanimega Contra. Temal on plaanis minna 21. juuli hommikul kell 10 rahvamaratoni starti ja kell 23 õhtul võtta ette öömaraton. Seega joosta kokku 84,4 kilomeetrit. Kahe nimetatud maratoni vahele jääva tippmaratoni algusega kell 18 kavatseb Contra vahele jätta. Seal peaks aga stardis olema endine tipp-poliitik Meelis Atonen.

Nagu mullugi, on 400 meetri pikkuse ringi äärde oodata jooksjate meeleolu ülal hoidma erisuguseid noortebände.

Traditsioonilises argiõhtute jooksusarjas toimuvad tänavu uutes paikades krossijooksu etapid. Kui varem on maastikul joostud kas Pannjärvel või Kohtla-Nõmmel, siis tänavu toimuvad kolm etappi motokrossiradadel: Kiviõli mäe nõlvadel, Illukal ja Pühajõel.

Tõsine katsumus on ka 23. augustil Pannjärvel toimuv maastikumaraton, kus on samuti võimalik proovida oma võimeid nii täispikal kui ka poolmaratonil.