Ränkraskel militaarjooksul oli rekordarv osalejaid

20 kilomeetri pikkuse militaarjooksu rajale suundus tänavu rekordarv osalejaid − 83. Foto: Aleksandr Komšin

Üheks kaitseliidu Alutaguse maleva "firmaürituseks" kujunenud  kindral Aleksander Tõnissoni auks toimuv militaarjooks tõi sel aastal kokku rekordarvu osalejaid. 

Mundris ja mõõgaga kindral Tõnissoni kehastanud näitleja, aktiivne kaitseliitlane ja vastne riigikogu liige Madis Milling lähetas laupäeva hommikul Pannjärvel militaarjooksu 20 km pikkusele teekonnale  83 osalejat, kel oli turjal ka 10kilone (naistel neljakilone) seljakott ja kaasas relv.

Võit läks Tartusse

Võistluse peakorraldaja  kaitseliidu Alutaguse maleva instruktori Aivar Oja sõnul jõudsid 82 neist edukalt finišisse, vaid üks osaleja eksis rajal ära ja tulemust kirja ei saanud.

Esimesena jõudis finišisse Indrek Roos kaitseliidu Tartu malevast. Roos läbi raja ajaga 1.48.15 ja  edestas pisut vähem kui minutiga kaitseliidu Saaremaa maleva liiget Jüri Lindet, kes oli parim vanuseklassis 41-50.  Kolmandaks tuli ligemale neljaminutilise kaotusega võitjale Allan Räpo sõjaväepolitseist.

Alutaguse maleva kiireim oli taas  kõigil kindral Tõnissoni militaarjooksudel osalenud Aivar Raudsepp, kes pälvis ajaga 2.22,20 teise koha üle 50aastaste meeste seas.

Raudsepp tunnistas, et seekord tundus kindralijooks eriti raske. "Minule oli see millegipärast isegi rängem kui paari nädala eest Paldiskis läbitud 30kilomeetrine Scouts-rännak. Täna tundsin juba 10 kilomeetri järel, et jalad on täitsa pehmed.  Tõusude ja languste maastik siin Kurtna järvede vahel kurnab ikka korralikult," tõdes ta.

Naistest tuiskas raja kõige kiiremini läbi Merje Meeris Viru jalaväepataljonist, temal kulus selleks pisut üle kahe ja poole tunni.

Kaja Kreismani esimene militaarjooks

Nende seas, kes militaarjooksu elus esimest korda läbi tegid, oli Kaja Kreisman. Pisut rohkem kui aasta tagasi oli ta veel riigikogu liige, praegu kuulub Kiviõli kandis ettevõtlusega tegelev naine linnavolikogusse. Kuigi protokollis on kirjas, et Kreisman läbis 20 kilomeetrit kolme tunni ja 24 minutiga, on ta ise veendunud, et rajal oli ta vähemalt neli tundi.

"Väga raske oli see loomulikult. Võhma poolest ei võtnudki see nii läbi, kui oleks võinud karta.  Kui oleks öeldud, et tuleb viis kilomeetrit veel minna, oleksin ka sellega hakkama saanud. Aga väga harjumatu oli varustuse ja relva kaasas kandmine. Ega sõdurivorm ja saapad samuti spordi tegemiseks  just kõige mugavamad pole. Ning  muidugi veel see raske kiiver, mis kõik see neli tundi pea küljes on," kirjeldas Kreisman, kes on kirglik mäesuusataja ja pikkade rännakutega harjunud matkadel.

Hiljuti naasis ta matkalt  Himaalajast. "Eks see oli ka mõnes mõttes trenni eest, aga seal olid teised probleemid: tuli kohaneda hõreda õhu ja pideva ülespoole ronimisega," rääkis ta.

Militaarjooksul osalemine oli temale osa kaitseliidu sõduri baaskursusest. "Olime rajal oma rühmaga. Ega me ei jooksnud, ikka kõndisime ja mingit aega taga ei ajanud. Esimestel kilomeetritel pühendusime oma juhendajate  näpunäidete järgi hoopis mitmesuguste harjutuste sooritamisele," rääkis Kreisman.

Tõsisem huvi kaitseliidu vastu tekkis Kreismanil aasta tagasi, kui ta osales kõrgematel riigikaitsekursustel. "Siis mõtlesin, et tuleb ka omalt poolt anda konkreetne panus riigikaitse tugevdamiseks. Aga selleks, et minust kasu oleks, on vaja asju õppida ja nii ma nüüd selle sõduri baaskursusega tegelengi − mõned asjad on jäänud veel teha, siis peaksin reameheks saama," sõnas ta.

Aivar Oja sõnul laabus kindralijooks, mille korraldamisel oli ametis kümneid kaitseliidu Alutaguse malevlasi, tõrgeteta. "See on meie maleva jaoks suursündmus ja võistluse läbiviimine on meile juba meeldiv rutiin. Tulevikus võiksime rohkem panustada ka rahvajooksule, et sellest kujuneks hooaja avavõistlus kõigile siinsetele jooksuhuvilistele," arutles ta.