Võistkonnaalad surevad Ida-Virumaal välja

Eelmise aasta esiliiga viimases mängus tegi Kiviõli Irbis tuule alla isegi tänavu meistriliigasse kerkinud Rakvere Tarvale, ent tänavu ei päästnud meeskonna hukust isegi vabatahtlik taandumine teise liigasse. Foto: Matti Kämärä

Kiviõli Irbise jalgpallimeeskond jättis augustis rahapuuduse tõttu hooaja pooleli, põlise jäähokikantsi Kohtla-Järve esindusmeeskond Viru Sputnik loobus eelseisval hooajal Eesti meistrisarjas osalemisest.

Viimastel aastatel Kiviõli jalgpallielu vedav Erik Šteinberg tõstis käed püsti, kui augustis  polnud enam raha, mille eest osta kütust mängudele sõiduks.  "Ma ei saa ju täiskasvanute meeskonna sõitudeks kasutada klubi noortele mõeldud raha. Ei jäänud muud üle kui loobuda," tõdes ta.

Pikk vindumine

Kiviõli Irbise jaoks oli tänavune hooaeg teises liigas kannatuste rada. Sageli käidi mängimas ühegi varumeheta. Üksikute võitude kõrvale tulid ka kaotused skooriga 1:8 ja 0:7. 15 vooru järel oli koos vaid kümme punkti ja see tähendas viimast kohta.

Kiviõli jalgpalliprobleemid on süvenenud paaril viimasel aastal, mil meeskonna põline toetaja Kiviõli Keemiatööstus õlitööstust tabanud kriisi tõttu ka oma sponsortegevust koomale tõmbas. Irbis, kes oli eelnevatel aastatel lähedal isegi meistriliigasse tõusmisele, siples raskustes juba mullu, mil oli tegu mängijate kokkusaamisega. Kuid hooaeg mängiti lõpuni ning viimases voorus tehti tuul alla ka tänavuseks aastaks meistriliiga koha teeninud Rakvere Tarvale ja koht esiliigas säilis.

Et aga eelarve poolest rõõmsamaid aegu ei koitnud, otsustas Irbis ise taanduda teise liigasse, kus mängivad tugevuselt 31.-50. koha meeskonnad.  Šteinberg arvestas, et kui esiliigas tuli tal maksta mängijatele ka sümboolset päevaraha, siis teises liigas mänginuksid kõik tasuta. "Kuid selgus, et ka transpordiks vajalikku 5000 eurot hooaja peale ei saanud me kokku," ütles ta, lisades, et väikeses kohas, kus on vaid üks suurettevõte, on teisi toetajaid maru raske leida.

Järgmisel aastal plaanib Šteinberg hakata peamiselt 15aastaste Kiviõli noortega mängima neljandas liigas ja siis tasapisi taas ülespoole ronida. Aga selle plaani elluviimine eeldab tema sõnul pikaajalist kokkulepet Kiviõli Keemiatööstusega.

Vähem elanikke, vähem raha

Jalgpalliliidu pressiesindaja Mihkel Uibolehe sõnul on kahju, et Kiviõli, kus jalgpall on aastakümneid au sees olnud ja kohalik meeskond veel üsna hiljuti esiliiga paremate hulka kuulus, nüüd sootuks mängimise lõpetas. "Ent võib-olla on vahel mõistlik teha samm tagasi, et tulevikus saaks teha jälle kaks sammu edasi," arutles ta, pidades silmas panustamist kohalike noorte arendamisse.

Tema sõnul mõjutab paljudes väiksemates kohtades töökohtade ja elanike vähenemine ka jalgpalli käekäiku. "Kuid selle kõrval on positiivseid lugusid. Just tänude klubide ettevõtlikkusele on näiteks Elvas ja Raasikul jalgpallil praegu päris head ajad," sõnas ta.

Uibolehe sõnul tuleb mõista, et nii teises kui ka esiliigas jalgpalli mängimine on eelkõige inimeste hobi ja elulaad, ning ei saa eeldada, et mängimise eest peaks tasu saama. "Pigem on vastupidi. Muidugi mitmel pool toetavad omavalitsused ja sponsorid mingil määral ka täiskasvanute meeskondi, kuid samas panustavad mängijad ise klubimaksudena märkimisväärseid summasid," sõnas ta.

Eesti tipphokit Kohtla-Järvel enam ei näe

Hoolimata sellest, et Kohtla-Järve Viru Sputniku hokimeeskond on viimastel aastatel Eesti meistrivõistlustel sagedamini kaotanud kui võitnud, on ikka kodumängude ajal jäähallis omadele kaasa elamas olnud sadu poolehoidjaid. Nüüd tuleb neil talviste nädalavahetuste sisustamiseks leida muu tegevus, sest Viru Sputnik algaval hooajal Eesti meistrivõistlusel "ei lenda".

Klubi eestvedaja Sergei Konõšev rääkis, et peamine põhjus on vajalikul tasemel mängijate puudumine. "Siia on jäänud vaid viis-kuus mängijat," tõdes ta. "Neli mängijat läks Rootsi."

Reeglite kohaselt ei tohi Eesti meistrivõistlustel meeskonnas olla üle viie võõrmängija. "Et korralikult harjutada, peaks trennis olema vähemalt 15-18 mängijat. Selle jaoks peaks klubi ülal pidama kümmet välismaalast, kellest mängida saaksid vaid pooled. See pole mõistlik," märkis ta.

Konõšev tõdes, et mängijate vähesuse kõrval kummitab klubi ka rahapuudus. "Jalgpallis saab hakkama maika, pükste ja jalgpallijalatsitega, hokis maksab ühe mängija varustus kümneid kordi rohkem," tõdes ta, lisades, et ei oska praegu ennustada, mis järgmistel aastatel Kohtla-Järve hokist saab.

Teine Ida-Virumaa hokimeeskond, tänavu üle pika aja Eesti meistriks tulnud  Narva Paemurru spordikool peaks praeguste plaanide järgi meistrivõistlustel osalema.

Ida-Virus on jäänud vaid üksikud võistkonnad

Kui jalgpalli meistriliigas teevad kaasa ka Sillamäe Kalev ja Narva Trans ning esiliigasse üritab püsima jääda Kohtla-Järve JK Järve, siis ülejäänud võistkonnaalade tippliigades ühe Eesti suurema maakonna esindajaid pole.

Korvpallis üritas mõned aastad tagasi eliitseltskonnas kanda kinnitada HITO, kuid jäi seal viimaseks ning mängib nüüd vaid koos Toila ja Iisakuga teises liigas. Võrkpallis ja käsipallis pole ühtegi Ida-Viru meeskonda ega naiskonda juba palju aastaid Eesti tippliigades osalenud.