Aleksandr Latin võtab tänavu sporti kergemalt

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triatleet Aleksandr Latin valiti teist aastat järjest Ida-Virumaa parimaks meessportlaseks.
Triatleet Aleksandr Latin valiti teist aastat järjest Ida-Virumaa parimaks meessportlaseks. Foto: Peeter Lilleväli

Teist aastat järjest Ida-Virumaa parimaks meessportlaseks valitud triatleet Aleksandr Latin kavatseb tänavu teha vaheaasta ja keskenduda õppimisele ning mõelda, kas 30aastaselt tasub veel üritada tippu jõuda. 

Läinud reedel Jõhvis toimunud maakonna parimate sportlaste austamistseremoonial tegi  Latin pärast auhinna kättesaamist mõneti üllatava avalduse. "Juhin tähelepanu, et sel aastal sai Ida-Viru parima tiitli mees, kes ei saanud olümpiale,"  ütles ta enda kohta, märkides, et see on küllaltki ebatavaline niivõrd tugevate sporditraditsioonidega maakonna jaoks. Ta kutsus samas üles nii sportlasi, treenereid kui ka maakonna ja omavalitsuste juhte rohkem koostööd tegema, et siinset spordi taset parandada.

Olümpiapileti jaht oli kurnav

Latin võitles nii üle-eelmisel aastal kui ka eelmise aasta esimeses pooles sitkelt viimase võimaluseni, kogudes maailma eri paigus toimuvatel etappidel reitingupunkte, et jõuda nende maailma 55 tugevama triatleedi sekka, kellele avanes pääs Rio olümpiale. Kuigi Latin jõudis mitmetel etappidel, kus väärt punktid mängus, ka teise kümnesse, jäi tal ikkagi suurest eesmärgist kokkuvõttes pisut puudu.

Latin ütles Põhjarannikule, et kavatseb alanud aastat võtta spordis rahulikumalt.

"Ma ei lähe praegu sellele karussellile nagu tavaliselt varasematel aastatel. Sel aastal jääb sport natuke tagaplaanile.  Läksin hoopis tagasi ülikooli. Tahaksin magistrikraadi ära teha," ütles Latin, kes sai 2009. aastal Tartu ülikoolis bakalaureusekraadi keskkonnatehnoloogia erialal.

Latin tõdes, et on Rio olümpiapileti jahtimisest kaks aastat jutti natuke vaimselt kurnatud.  "2015. aasta hooaeg läks mul ilma pausita otse üle 2016. aasta hooajaks.  See väsitas lõpuks päris korralikult. Taastumine võttis mul tükk aega, et piltlikult öeldes taas jalad alla saada," tunnistas ta.

Triatleedi treeningkoormust iseloomustab näiteks  fakt, et eelmise aasta võistlusperioodiks  Hispaanias Lanzarotel valmistudes kogunes Latinil mõnel nädalal isegi 35 treeningtundi.

Ta meenutas, et oli perioode, kus ta võistles viiel nädalavahetusel jutti maailma eri paigus:  Jaapanis, Lõuna-Aafrikas, Itaalias, Austraalias. "Väga palju oli reisimist. Võistlus ise on pikk ja raske, kestab tavaliselt kahe tunni ringis ning kurnab. Sellele lisaks kulub kõvasti energiat reisimisele ja muu eluolu korraldamisele," rääkis ta.

Aleksandr Latini edukamaid võistlusi oli 2015. aastal Euroopa mängudel Bakuus, kus ta saavutas neljanda koha. Samas oleks esikolmikusse jõudmine kindlustanud olümpiapileti ja võimaluse 2016. aastal rahulikult olümpiaks valmistuda. Selle asemel tuli asuda püüdma kõrgeid kohti maailma karika etappidel, et koguda üldreitingus kerkimiseks vajalikke punkte.

"Õnne ei olnud seejuures ausalt öeldes sugugi," tõdes ta, tuues näiteks, et juba maailma karika avaetapile Austraaliasse minnes tekkisid probleemid viisaga. "Mind ei tahetud üldse riiki sisse lasta. Nendesse sekeldustesse kadus üksjagu palju energiat. Ühel etapil, kus õnnestus väga hästi ujumine, kukkusin jalgrattaga. Teisel äpardus ujumine.  Füüsiliselt tundsin, et olen valmis korralikuks tulemuseks, aga kogu aeg jäi midagi puudu.  Probleemid ja pinged kuhjusid."

Loobuda veel ei kavatse

Latini sõnul on triatlon natuke ettearvamatu ala, sest alade vahel on ideaalset tasakaalu keeruline leida. "Samas kui mul läheb näiteks avaala − ujumine − tuksi, siis on enamasti rong läinud," selgitas ta.

Spordist loobuda Latin veel ei kavatse. "Teen ikka trenni ja hoian end vormis.  Loodan, et osalen suvel ka mõnel võistlusel," ütles ta.

Küsimusele, kas ta üritab veel kord tippu pürgida ja sihtida pääsu Tokyo olümpiale, pole Latin endale veel päris selget vastust leidnud.  "Kindlasti tahaksin veel proovida. Tunnen, et füüsiline potentsiaal on olemas. Aga samas tuleb vanusega ka muid kohustusi juurde ja see teeb tippspordis  tegutsemise keerulisemaks. Traitlonis tuleb tippu jõudmiseks sada  protsenti ainult sellele pühenduda. Eks näis, mis tulevik toob," jättis ta edasise sportlaskarjääri puhul esialgu otsad lahtiseks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles