Mannima tuli Tartu maratonil teiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tatjana Mannima jõudis Tartu maratonil taas poodiumile ja pälvis teise koha eest lisaks headele emotsioonidele ka 3000eurose tšeki.
Tatjana Mannima jõudis Tartu maratonil taas poodiumile ja pälvis teise koha eest lisaks headele emotsioonidele ka 3000eurose tšeki. Foto: KAIMO PUNISTE/TARTU MARATON

Tatjana Mannima näitas pühapäeval Tartu maratonil, et on sel talvel ainus Eesti murdmaasuusataja, kes suudab rahvusvahelises konkurentsis poodiumile tõusta ja auhinnarahana ka mitu tuhat eurot teenida.

Kuigi Tatjana Mannimal jäi  "Eesti rahvasportlaste talvise laulupeo" kolmekordseks võitjaks tulemisest õige pisut puudu, ei olnud ta sugugi pettunud. "Muidugi oleks kodusel maratonil tahtnud väga võita. Aga olen väga rõõmus ka selle üle, et poodiumile jõudsin. Aurelie on lihtsalt sel talvel minust pisut tugevam," tõdes Mannima, pidades silmas Tartu maratoni tänavust võitjat ja pikamaasuusatamise sarja FIS Worldloppet Cup üldliidrit prantslannat Aurelie Dabudyki.

Tänu teise koha punktidele kerkis Mannima sarja üldarvestuses neljandalt kohalt kolmandaks.

Küpsetas vastaseid tõusudel

Tartu maraton, mis sõideti tänavu napi lume tõttu Tehvandi suusastaadioni ümbruses kõigest kuuekilomeetrisel ringil ja põhidistantsi kogupikkus oli tavapärase 63 km asemel 34, eeldas ka kõige kõrgemate kohtade pärast heitlejatelt teistsugust taktikat. Tatjana Mannima läks rajale pidamismäärdega suuskadega ja tema plaan oli igal ringil läbitavatel Kunimäe ja Hobuseraua tõusudel võimalikult palju konkurente kandadelt raputada. See plaan töötas hästi, sest poole võistlusmaa järel suutis temaga sammu pidada veel vaid Dabudyk, kes tuli maratoni sõitma pidamismäärdeta suuskadega.

"Püüdsin igal tõusul tal eest ära minna. Aga ta püsis sitkelt kannul. Sain vahel 15-20meetrise edu sisse, aga laskumistel tuli ta libedama suusaga järele," rääkis Mannima. Viimastel kilomeetritel, mis läbiti siledal maal, läkski prantslanna võimsate paaristõugetega oma teed.

Et lühikesel ringil liikusid igasuguse ettevalmistusega suusatajad, oli paratamatu, et õige pea tegid kiiremad naised aeglasemalt kulgevatele rahvasportlastele ringiga sisse. "Ei oskagi öelda, kui paljudest mööda pidin sõitma. Aga sõidu teine pool oli selline lõputu slaalom. Kogu ringil oli küll neli rada, aga põhiliselt sõideti kahel keskmisel, kus oli märksa parem libisemine. Need pidevad möödumised lõid küll rütmi sassi, aga õnneks ühtegi ohtlikku olukorda, kus võinuksin kukkuda, ei tekkinud. Pidin küll eespool olijatele väga palju kõva häälega hei-hei karjuma. Enamasti tehti viisakalt rada vabaks," rääkis Mannima, tunnustades samas korraldajaid, et sellistes oludes maraton siiski toimus.

Tema sõnul oli kodus väikesel ringil sõitmise eeliseks ka see, et raja ääres oli palju pealtvaatajaid, kes ergutasid kõvasti.

Ida-Viru parim mees jäi Mannimale napilt alla

Ida-Virumaa parim meessuusataja tänavusel Tartu maratonil oli 43aastane Peep Kivil, kes jõudis finišisse 59ndana ja eestlastest 36ndana. Tatjana Mannimast oli ta aeglasem kaks ja pool minutit. "Tanja on ikka väga tugev. Viimastel aegadel on meie nimed lõpuprotokollides päris lähestikku olnud. Päris põnev oleks ükskord temaga koos vahetult võidu sõita," viitas Kivil sellele, et seekord nad rajal kokku ei trehvanudki, kuna naiste start oli kümme minutit varem. "Aga harrastaja kohta käib see 59. koht kah."

Peep Kivili Tartu maratoni parim koht on kümnes ja selle sõitis ta välja 16 aastat tagasi. Vahepealsetel aastatel rohkem rattasõidule pühendunud Kivil on nüüd taas rohkem lumelaudadega liikunud. Tänavusel lumevaesel talvel on ta suusatanud ligemale 1000 kilomeetrit. "Lootsin Tartu maratonil isegi pisut paremat kohta, aga määrisin suusad natuke liiga kinni. Esimestel ringidel pidin väga palju jõudu kulutama, et laskumistel ja siledal maal tempot hoida. Pärast, kui rada juba libedamaks sõideti, läks lihtsamaks," tõdes ta.

Lisaks suusatamisele aitab Kivilit vormis hoida ka igapäevane füüsiline töö metsas. "Sealt saan päris kõva koormuse kätte," ütles Kivil, kes eeloleval pühapäeval võtab elus esimest korda ette pikamaasuusatajate kuningliku katsumuse, 90kilomeetrise Vasaloppeti Rootsis.

Tagasi üles