Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2017/12/16/11998804t1h1db9.jpg)
Jõhvi volikogu arutab esmaspäeval eelnõu, mille järgi hakatakse maksma matusetoetust 220 eurot, ehkki riik on välja hõiganud, et toetab matuste korraldamist kõikide lahkunute puhul 250 euro ulatuses. Enamik Ida-Viru omavalitsusi lubab selle summa siiski välja maksta.
Riigikogu võttis 6. detsembril vastu sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega taastatakse tuleva aasta 1. jaanuarist matusetoetus.
Tuleks maksta juurde
Sotsiaalministeerium teatas samal päeval, et riik toetab matuste korraldamist kõikide lahkunute puhul 250 euro ulatuses ja eraldab selleks toetusfondi kaudu raha kohalikele omavalitsustele, kelle pädevusse jääb matusetoetuse määramine.
Jõhvi vallale on tasandus- ja toetusfondi eelnõus planeeritud matusetoetuse maksmiseks 41 287 eurot. Statistika järgi on Jõhvi valla viie aasta keskmine surmade arv aastas 191.
"Kui vaatan otsa riigi eraldatud summale ja surmade statistikale, ei tule kuidagi 250 eurot. Sel juhul peaks vald ligi 8000 eurot juurde maksma," ütles sotsiaalteenistuse juht Sirli Tammiste, tutvustades neljapäeval sotsiaalkomisjonis matusetoetuse maksmist reguleerivat eelnõu.
Sotsiaalkomisjoni juhi Kaia Kaldvee sõnul tekkis juba volikogu eestseisuses küsimus, miks peaks omavalitsus maksma oma eelarvest kinni riigikogu poliitikute lubadused. "Kui nad midagi lubavad, peavad nad ka raha nimetatud summas kaasa andma."
Tammiste tõdes, et valla rahakotile oleks kõige turvalisem määrata matusetoetuse suuruseks 200 eurot, aga eelnõusse kirjutati siiski sisse 220. "Ka selle summa väljamaksmiseks peame arvestuste järgi üle 700 euro juurde maksma, aga siiski vähem kui 250 euro puhul, ja inimene siiski võidab."
Eelnõu järgi määratakse matusetoetus rahvastikuregistri andmetel Jõhvi vallas elukohta omanud inimese surma korral matuse korraldamisega seotud kulude katmiseks. Toetuse maksmise aluseks on matmist korraldava inimese avaldus ja surmatõend.
Siiani on Jõhvi maksnud vajaduspõhist matusetoetust, mis on jäänud 150 ja 200 euro vahele. Aastas on olnud kümmekond väljamakset.
Tammiste meenutas, et kui nn matusetoetuse eelnõu läks riigikogus esimesele lugemisele, oli selle algne mõte teistsugune.
"Toetus oli mõeldud vajaduspõhisena ning kohalikel omavalitsustel olnuks õigus määrata, kellele ja mis ulatuses nad seda maksavad. Aga menetluse käigus sai sellest millegipärast laustoetus, et makstakse kõigile ja summa on 250 eurot. Tegelikkus on paraku teine. Üle Eesti jagatakse 4 miljonit eurot, võttes aluseks üle-eestiline surmade arv, aga piirkondade eripära ei arvestatud."
Tammiste pelgas, et eksitava info tõttu jäävad hammasrataste vahele omavalitsuste sotsiaaltöötajad, sest inimeste ootus on 250 euro suurune toetus.
Riigi eraldatud rahast ei jätku 250 euro suuruse matusetoetuse maksmiseks ka Kohtla-Järvel. Aselinnapea Niina Aleksejeva ütles, et puudu jääb umbes 18 000 eurot, kui võtta aluseks, et linnas on keskmiselt 500 surmajuhtumit aastas.
Sellele vaatamata on äsja valminud eelnõus matusetoetuse määr 250 eurot. "Kui riigi eraldatud summast kulub rohkem, tuleb linnaeelarvest juurde lisada," arvas Aleksejeva.
See, kuidas arvab volikogu, peaks selguma jaanuaris. Aleksejeva sõnul oli siiani linnaeelarvest ette nähtud matusekulude katteks 150 eurot, mida maksti väikese sissetulekuga matusekorraldajatele.
Erisugused lähenemised
Eelnõus, mille järgi hakatakse matusetoetust maksma Alutaguse vallas, on summaks 250 eurot. Volikogu peab selle järgmisel nädalal kinnitama.
Vallavalitsuse liikme Kairi Soomeri sõnul on riigi eraldatud raha arvestuste järgi piisav, et maksta kõikide lahkunute puhul, ja kui peaks puudu jääma, maksab vald oma rahakotist juurde.
"Me ei jäta kedagi keerulisse olukorda. Samas, kui keegi leiab, et ei vaja matusetoetust, siis selle maksmine käib avalduse alusel ja seda ei pea taotlema."
Samasugust summat maksis matusetoetuseks omal algatusel varem Mäetaguse vald, nii et sealsetele elanikele ei muutu midagi.
Lüganuse vallavanem Andrea Eiche ütles, et kolmes ühinenud omavalitsuses oli praktika erisugune: Kiviõli ei maksnud matusetoetust, Sonda maksis kõigile ja Lüganusel sõltus see matja sissetulekust.
See, millises summas hakatakse matusetoetust maksma uues omavalitsuses, pole veel teada. "Sotsiaalkomisjon, kes peaks seda arutama, kinnitatakse alles esmaspäeval. Näiteks tuleb otsustada, kas matusetoetus peaks olema seotud matuse korraldaja sissetulekuga või mitte," märkis Eiche.
Abi haua kaevamisel
Matusetoetuse osas pole pilt selge ka Narva-Jõesuu linnas, millega ühines Vaivara vald.
Narva-Jõesuu volikogu esimees Veikko Luhalaid arvas, et enne uut aastat see teema saadikute lauale ei jõua. "Igal juhul on riigi toetus oluline, sest Vaivara vallas maksti matusetoetust, Narva-Jõesuus mitte. Riigi abi on asjakohane, et toetus ühtlustada."
Luhalaid tõdes, et 250 eurost ei piisa ka kõige tagasihoidlikuma matuse korraldamiseks, ent tema hinnangul poleks vaja selle suurust tõsta. Pigem võiks ka uus omavalitsus hakata tasuma haua kaevamise ja kinniajamise teenuse eest, nagu tegi Vaivara vald oma registris olevate lahkunute puhul.
"Esiteks oleks see matjatele lisaabi. Teiseks saab sel juhul kindel olla, et kadunuke maetakse ka talvisel ajal nõutud sügavusele, sest vald tellib selleks kalmistult ametliku teenuse."
Matusetoetuse teema ei jõua enne uut aastat volikokku ka Sillamäe linnas.
"Arvan, et võtame aluseks riigi pakutud summa 250 eurot ja kui riigi rahast ei piisa, paneme linna eelarvest juurde. Oluline on, et inimene saaks selle summa kätte," märkis aselinnapea Eevi Paasmäe, lisades, et praeguseks pole veel tehtud arvestust, kas riigi eraldatud summast jätkub või mitte. Siiani toetati sillamäelaste matusekulusid 100 euroga.