Eesti teivashüppelootus harjutab Ida-Virumaal läbimurdeks maailma tippude hulka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõgevalt Jõhvi kolinud andekas noorsportlane Reena Koll (15) ja ta treener, isa Hanno on treeningtingimustega Ida-Virumaal väga rahul: "Me saame siin sada protsenti harjutamisele keskenduda ning see on väga tähtis."
Reena oli 11aastane, kui esimest korda teivashüppevõistlusel osales, saades toona tulemuseks 2.40.
Mullu suvel hüppas ta 4.12, püstitades sellega Eesti rekordi, ning tänavu jaanuaris parandas oma tulemust veelgi, ületades kõrguse 4.15.
Eelmisel hooajal, kui Reena oli uuendanud eri vanuseklasside Eesti rekordeid 26 korda ning haaranud kuni 18aastaste teivashüppajate maailma edetabelis 5. koha, tunnistas Eesti kergejõustikuliit ta koos mitmevõistleja Taavi Tšernjavskiga Eesti parimaks noorsportlaseks.
Eesmärk täideti
Praegu on Eesti rekord Reenast kümme aastat vanema Lembi Vaheri käes tulemusega 4.23. "Oma füüsiliste võimete poolest võiks Reena hüpata juba praegu 4.50 või isegi rohkem, kuid ta tehnika pole veel nii hea, et seda teha," märkis treener, et sedavõrd noor tulevikulootus pole jõudnud tehnika lihvimiseks vajalikku töömahtu selja taha jätta. "Ma ei kahtle, et see lootus muutub ükskord küpseks saavutuseks, kuid nii vara veel kõiki asju lihtsalt ei jõua."
Tänavu juulis osales Reena Barcelonas peetud juunioride maailmameistrivõistlustel, kus pääses kvalifikatsioonivõistlustelt edasi finaali ning lõpetas oma esimesed tiitlivõistlused 10. kohaga. "Kvalifikatsioonivõistlustelt edasi pääsemine oligi meie eesmärk ning see sai täidetud," on treener tulemusega rahul.
Läti rekordiomanik teivashüppes ning 1987. aasta maailmameistrivõistlustel seitsmendaks tulnud Aleksandr Obižajev, kelle käe all Reena praegu koolivaheajal Tartus treeninglaagris harjutab, peab tüdrukut superandekaks. "Ta ongi seda," tõdeb ka treener. "Ma julgen oma hinnangu järgi öelda, et teist nii väljapaistvate eeldustega kuju juunioride MMil ei olnud."
Oluline argument
Teivashüppele pühendunud Reena on kibe käsi ka võrkpallis ja ujumises ning on näidanud väga häid tulemusi seitsmevõistluses, tulles tänavu A-vanuseklassis Eesti meistriks, selle tiitli pälvis ta ka kõrgushüppes.
"Reenale endale meeldib siiski kõige enam teivashüpe ning see on hästi oluline argument," põhjendab Hanno Koll, kes on kümnevõistlejana kuulunud Eesti paremikku, miks mitmekülgselt andeka tüdruku tulevikku seotakse siiski teivashüppe ja mitte mitmevõistlusega.
Naiste teivashüppe maailmatase saab alguse kõrgusest 4.50. Tipptasemeni jõudmiseks tuleb hüpata vähemalt 4.70. Maailmarekord sel alal on Venemaa sportlase Jelena Issinbajeva käes, kes ületas 2009. aastal kõrguse 5.06.
Reenat ootavad treeneri sõnul ees läbimurde aastad, mis peavad viima teda juunioride tasemest täiskasvanute võistlustasemeni. "Palju maad sinna enam minna ei ole, kuid eks need selleks vajalikud sentimeetrid kõige valusamad ongi," tähendas ta. "Järgmisel aastal tuleb Reenal hüpata kindlasti 4.30, ülejärgmisel aastal peab kõrgus veelgi kasvama, nii et see saab olema kriitiline periood - kas täna või mitte kunagi."
Üle ootuste hästi
Elu- ja töökohta vahetanud Hanno Koll ei tee saladust sellest, et Reena treeningtingimused said Jõhvi tulekul otsustavateks. "Me oleme jõudnud treeningutega sellisesse järku, kus meil on vaja vähemalt kolm korda nädalas teha hüppetreeninguid. Sisetingimusteta pole see aga võimalik," tõdes ta, et harjutamine Ahtme spordihallis on võimaldanud plaanid sajaprotsendiliselt täita.
Jõhvis spordikoolis kergejõustikutreenerina tööle hakanud Kolli käe all harjutavad 3.-5. klassi õpilased, kelle hulgas näeb kogenud treenerisilm mitut perspektiivikat last. "Ma olen oma töökohaga ja lastega täiesti rahul," nentis ta. "Kõik on läinud Ida-Virumaal üle ootuste hästi."
Sama kinnitab ka Reena, kes alustas sügisel õpinguid Jõhvi gümnaasiumi 10. klassis. "Koolis on kõik väga sõbralikud, nii et kõik on hästi," märkis Reena, kes vaatamata tihedale treeningugraafikule - ainus puhkepäev on pühapäev - õpib headele ja väga headele hinnetele.
Ahtme spordihallis käib Reena teivashüpet harjutamas kolm korda nädalas. Kaks korda nädalas teeb ta selleks spordialaks vajalikku võimlemistreeningut Jõhvi spordihoones, kus mängib kord nädalas hobi korras ka võrkpalli.
"Jõgeval on välitingimused harjutamiseks paremad kui siin, sest seal on suur staadion, kuid sisetingimusi ei anna võrreldagi: sellist halli nagu Ahtmes Jõgeval pole," tõdes Reena.