Jõhvis saab näha Eesti tippvõrkpalli

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tippvõrkpalli jälgimine saalis pakub märksa võimsamaid elamusi, kui teleri vahendusel.
Tippvõrkpalli jälgimine saalis pakub märksa võimsamaid elamusi, kui teleri vahendusel. Foto: SCANPIX

Kuigi Ida-Viru võrkpalliklubid Eesti tipptasemel praegu kaasa ei räägi, saab detsembri alguses siiski näha Jõhvis mängimas Eesti paremikku, kes selgitavad välja tänavused karikavõitjad nii meeste kui ka naiste arvestuses. 

Karikafinaalide nädalavahetusel tulevad Jõhvi Eesti hetke neli paremat meeskonda ja kaks naiskonda. Laupäeval 8. detsembril peetakse meeste poolfinaalid. Järgmisel päeval toimub esmalt naiste finaal ja seejärel meeste finaal.

Neutraalne mängupaik

Millised klubid Jõhvis Eesti karika pärast heitlema hakkavad, pole praegu veel täpselt selge, sest veerandfinaalid kestavad novembri lõpuni. Aga suure tõenäosusega on need neli Eesti kuue tippklubi seast, kes osalevad koos Läti meeskondadega Schenkeri liigas. Seal hetkel turniiritabeli tipus olevast Eesti kolmest klubist jääb vähemalt üks siiski otsustavatest karikamängudest kõrvale, sest veerandfinaalis on loos viinud vastamisi Tallinna Selveri ja Tallinna Tehnikaülikooli. Mõlemas klubis mängib ka mitmeid Eesti koondislasi.

Naiskondadest on üks eeldatav finalist Eesti naiste võrkpalli viimaste aastate valitseja Viljandi Metall, kes osaleb Soome-Eesti ühisliigas.

Eesti Võrkpalliliidu peasekretär Tarvi Pürn sõnas, et Jõhvi valiti karikafinaalide mängupaigaks ühelt poolt seetõttu, et need toimuksid klubide jaoks neutraalsel pinnal. Samas soovitakse sel moel Ida-Virumaal võrkpalli populariseerida. "Jõhvis oleme pidanud varem üksikuid mänge. Saal on seal väga hea, samuti kohalik korraldus ja ka publikuhuvi on küllaltki suur," sõnas Pürn.

Mõeldakse Ida-Viru tippklubi loomisele

Ta lisas, et Ida-Virumaal on olemas võrkpallitraditsioon ja maakonnas võiks võtta eesmärgiks ka kohaliku profimeeskonna loomise. "Noortetöö on Narvas täitsa heal tasemel ja ka esiliigas on võistkond olemas. Nüüd võiks püüda teha järgmise sammu edasi," ütles Pürn.

Narvast on pärit näiteks Eesti koondisesse jõudnud Pavel Kružajev. Naistest on aga tuntuimad võrkpallurid praegu Itaalias mängiv Anna Kajalina ja õed Bratuhhinad, kes on edu saavutanud peamiselt rannavõrkpallis, kuid nad on mänginud ka mitmetes välisklubides.

Ida-Virumaa võrkpallientusiast Aime Luuk sõnas, et võrkpalli karikafinaalid Jõhvis on kohalikus spordielus kindlasti suursündmus. "Sellisel tasemel võrkpalli pole Ida-Virumaal väga ammu olnud võimalik vaadata," sõnas Luuk, kes loodab, et mänge tuleb vaatama vähemalt 300-400 inimest.

Tema sõnul on tippvõrkpalli vahetult mängusaalis vaatamine eriline elamus ka nende jaoks, kes selle mängu vastu varem erilist huvi pole tundnud. "Seda tegelikku löögitugevust, palli õhus vuhisemist, mängijate hüppevõimet ja mängutempo kiirust pole võimalik teleri vahendusel kaugeltki nii ehedalt tajuda kui mängusaalis," sõnas Luuk, kes usub, et sellised mängud tekitavad ka Jõhvi noortes suuremat huvi võrkpalli vastu.

Aime Luugi sõnul käisid Eesti koondise mängijad Janis Sirelpuu ja Jaanus Nõmmsalu hiljuti Jõhvis maad uurimas, kas siin oleks huvi ja võimalikku toetust kohaliku tippklubi loomiseks. "See tähendaks esialgu konkurentsivõimelise klubi moodustamist väljaspoolt Ida-Virumaad elavatest mängijatest. Kuid eeldatakse, et sellise tippklubi olemasolul on lihtsam käivitada ka noortetööd ja treenereid juurde tuua," sõnas Luuk, kelle sõnul nõuaks aga selle plaani elluviimine kohalikelt omavalitsustelt küllaltki suurt rahalist panust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles