Klubi ja treenerita jäänud tulevikulootus riputas suusad varna

Sillamäelane Aleksandr Maslennikov, kes ainsa Ida-Virumaa meessuusatajana sai koha Eesti U23 koondises, ei välista lõplikult võimalust, et ta kunagi naaseb tippsuusatamise juurde. Foto: Matti Kämärä

Sillamäelt pärit 21aastane Aleksandr Maslennikov, kes ainsa Ida-Viru meessuusatajana Eesti koondisesse kuulus, tegi spordiga lõpparve, kuna 400eurone kuustipendium on liiga väike, et üksi treenida ja oma kulul võistlustel käia. 

Suvel ajutiselt rahamurede leevendamiseks paariks kuuks tööle läinud Eesti koondislane Aleksandr Maslennikov, kes pärast seda tahtis naasta Sillamäe suusaklubisse teda 15 aastat treeninud Aleksandr Gorodnitševi juurde, seisis silmitsi faktiga, et tema endine treener pole enam valmis teda edasi treenima. Kuna tema vastu ei tundnud huvi ka Alutaguse suusaklubi ja Tallinnas tegutsev Sparta, siis otsustas noormees spordist loobuda ning hakata elatist teenima autojuhina.

Ilma klubita on keeruline

Maslennikovi sõnul sai ta küll stipendiumi, mis tänu Sillamäe sadama toetusele oli veidi üle paarisaja euro kuus ning millele pärast klubi ärakukkumist leiti Eesti murdmaasuusatamise spordidirektori Raul Olle abiga lisa, tänu millele summa kasvas 400 euroni. Paraku pole 400 eurot piisav, et üksinda treenida ning võistlustel käia. Varem hoolitses võistlustele sõitude eest klubi.

"Nüüd tähendaks see, et ma kas sõidaksin igale võistlusele ja maksaksin selle eest oma stipendiumist 30 eurot, ning peaksin starti minema pärast nelja tundi autoroolis või siis minema kohale päev varem ja kasvatama kulusid veel 50 euro võrra," tunnistas noormees, et sellises tempos sulaks stipendium käte vahelt ning elamiseks ja kommunaalkulude maksmiseks ei jääks midagi alles.

Lisaks tähendab klubi ja treenerita jäämine seda, et pole kedagi, kes aitaks ära teha ettevalmistustööd, näiteks suuskade määrimise. U23 koondise treener Kalju Ojaste oli selle töö valmis ära tegema küll Otepääl toimuvatel võistlustel, kuid Maslennikovi hinnangul on üksnes sellest vähe abi. Jätkamine sellistes tingimustes oleks väga keeruline.

Maslennikovi sõnul mõistab ta ühelt poolt oma treenerit, et see ei olnud valmis temaga edasi töötama. Noormees oli tema treeningrühmas ainuke ning Gorodnitšev oli endale leidnud juba uue ameti. Samas andis see tema karjäärile suurima hoobi. "Ta oli küll lahkelt valmis mulle andma kogu varustuse, kuid sellest üksi ei piisa," tunnistas ta.

Naasmine on keeruline

Raul Olle oli valmis Maslennikovile küll välja töötama treeningplaani ning viimasel ajal noormees sisuliselt selle järgi ka ettevalmistusi tegi, kuid päris treenerita jäämine oli liiga suur katsumus.

Olle oli Maslennikovile suusaliidu poolt abiks ka uue klubi otsimisel, kuid tunnistas, et keset hooaega on klubi leidmine keeruline. "Kõigil on eelarved ja plaanid juba tehtud ning võtta enda juurde poole hooaja pealt suusataja, kellel on juba oma väljakujunenud nõudmised, on keeruline," ütles Olle. Tema sõnul püüdis ta omalt poolt kaasa aidata, et Maslennikov võetaks Alutaguse suusaklubisse, mis on logistiliselt Sillamäele kõige lähemal, kuid tulemusi see ei andnud.

"Kindlasti on kahju," kommenteeris Olle Maslennikovi loobumist ning lisas, et ilmselt hakkasid loobumismõtted noormehe peas liikuma kohe pärast seda, kui nende teed treeneriga lahku läksid.

Alguses jätkas Maslennikov küll treeninguid, kuid praeguseks on selge, et see hooaeg jääb vahele ning pärast seda on naasmine tippsuusatamise juurde küll võimalik, kuid keeruline, ning nõuab palju tööd.

Ka Maslennikov tunnistab, et igal juhul jääb üks hooaeg vahele ning see omakorda tähendab automaatselt koondisest väljalangemist. Sinna tagasisaamiseks tuleks teha suuri pingutusi, võita võistlusi ning koguda FIS-punkte. "Eesti koondisele ning sealt tulevale abile ja toetusele pole mul küll midagi ette heita," tunnistas ta, et loobumine on raske. Ta ei osanud kommenteerida võimalusi, kas ta võiks veel kunagi kõrgel tasemel suusatamise juurde naasta.

Maslennikov sai eelmisel aastal oma esimese Eesti meistrivõistluste medali täiskasvanute klassis, kuid peab oma õnnestunuimaks hooajaks sellele eelnenud aastat, mil ta saavutas juunioride MMil eestlastest kõrgeima, 17. koha ning oli Eesti meistrivõistlustel oma vanuseklassis alati medalikohal.