Pikk talv teeb mesilastele liiga

Tavalistel aastatel saavad mesilased aprillist juba õietolmust toidulisa; tänavu oleneb ninaesine ikka veel talvesöödast. Foto: Matti Kämärä

Mesilaste selleaastaseks talvitumiskaoks hinnatakse kuni viiendik peredest - seda on kaks korda rohkem kui normaalseks peetav kümme protsenti.

"Kõik mu kuus peret hukkusid," ütles nelikümmend aastat mesilasi pidanud Emmi Osula, kes varem pole ainsastki perest ilma jäänud.

Veebruari alguses läks ta tarusid kuulama. "Mõtlesin, et lihtsalt ei kuule õieti; märtsi alguses läksin uuesti ja kutsusin teise mesiniku kaasa. Tegime tarud pealt lahti, kõik oli külm ja surnud."

Põhjust ei oska ta arvata: "Nälga ei jäänud nad kindlasti ja taimekaitsemürke ma ka ei kahtlusta - mesilased on mul saare peal, põllud on mitu kilomeetrit eemal ja vahepeal on pool kilomeetrit metsa, sealt nad läbi ei lenda."

Teisipäeval viis Osula tarudest ja mesilastest võetud proovid Tallinna laborisse analüüsida. Söödaks olnud suhkrut ka, sest äkki on viga hoopis selles.

"Sööda viga oleks kõige lihtsam parandada, aga kui mingi haigus on, siis tuleb tarud kõvasti desinfitseerida ja leeklambiga üle kõrvetada, enne kui uued pered saab teha," ei kavatse ta mesilaste pidamisega lõpetada. "Mis sest elust niimoodi saaks, kui kõik mesilased ära hävivad - kes siis taimi tolmeldab?"

Uute perede tegemine on kulukas

"Talv oli pikk ja raske," tõdes Aavo Elm, kes kaotas neljakümnest mesilasperest pooled.

Tema kahtlustab ühe võimaliku põhjusena Ojamaa kaevanduses toimuvaid lõhkamisi, mis tarus kobarad lahti raputasid.  Vanasti, kui lõhkamised sealkandis igapäevased olid, pani ta tarudele rehvid alla, et pehmem oleks. Vahepeal oli rahu ja vaikus ning nüüd ei osanud Elm arvestada, et raputamise aeg tagasi tuleb.

"Eks see võis muidugi mingi viirushaigus ka olla, ehkki sügisel ravisin nad põhjalikult terveks. Kummalisel kombel lendasid nad veebruaris tarudest välja - sellist asja pole ma enne näinud," arutles pool sajandit mesilastega tegelenud mees.

Söödaks kasutatud suhkru suhtes on temalgi kahtlusi. "Ühes punases pakis suhkrus on mesinikud maisitärklist avastanud, see võib mesilastel seedeprobleeme tekitada, nii et nad ei lenda välja puhastuslennule, vaid lasevad tarus raamid täis," rääkis ta. "Eks suvel tuleb hakata uusi peresid tegema; see on hästi kallis lõbu."

Mõnel läks paremini

Enama kui saja perega mesinik Ardo Lilium tänavuse talve mõjusid eriliseks ei pea.  Hukkunud mesilasperede osakaalu hindab ta kümne protsendi kanti, mis ongi mesilates tavapärane talvitumiskadu.

"Talv on pikk ja ei jätku sööta. Varasematel talvedel on vahepeal ikka soojalaine olnud, aga sel aastal pole põhipere veel välja saanudki.  Pideva külmaga kulub mesilastel  sooja hoidmiseks palju energiat; ainult söövad ja söövad. Raami ju kõrgemaks ehitada ei saa ja külmaga pole seda võimalik ka vahetada, et sööta juurde anda. Nõrgematel peredel on raske."

Mesinik Tiit Kanguri sõnul on kõik tema kuus peret juba puhastuslendu teinud. "Praegu paistab küll kõik korras olevat."

Peamine põhjus haigused

Eesti mesinike liidu esimees Aleksander Kilk mäletab, et täpselt kümme aastat tagasi oli samamoodi pikk talv: "10. oktoobril läks külmaks ja nii jäigi, aprillini välja. Tookord hukkus kolmandik peredest."

Tänavuse talvitumise kohta veel täpsemat ülevaadet pole.

"Selle põhjal, mis praegu teada, võib öelda, et keskmine kadu on 20 protsendi ringis. See ei ole muidugi hea, aga ka mitte muret tekitav. Eelmisel aastal hukkus näiteks 18 ja üle-eelmisel 16 protsenti.  Mõnel mesinikul on läinud paremini, mõnel halvemini," rääkis ta.

Kuigi mõnel puhul võib perede hukkumises ka ilma süüdistada, peab Kilk peamiseks põhjuseks hoopis haigusi.

"Varroatoos koos viirushaigustega on viimastel aastatel tigedamaks muutunud ja seda tekitavad lestad on pikalt kasutatud ravimite suhtes resistentsed. Kui mesinik teeb sügisel tõrje, aga ei kontrolli, kas see ikka mõjus, ongi tagajärjeks, et mesilased lendavad juba oktoobris-novembris välja surema ja kevadel on taru tühi."

Mesinike seas levivat arvamust kehvast suhkrust nimetas Aleksander Kilk alusetuks kuulujutuks. "Suhkur, mida inimestele müüakse, ei saa olla mesilastele ohtlik," kinnitas ta. "Isegi kui selle hulgas oleks tärklist - mida ma ei usu -, ei oleks see mesilastele ohtlik, sest nektarist mett tehes eritavad mesilased ensüüme, mis tärklise ära lagundaksid."