Selgunud on Ida-Virumaa aasta tegija 2024 nominendid

Ida-Virumaa aasta tegijat tunnustatakse juba aastaid skulptor Aivar Simsoni loodud tunnuskujuga. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

24. veebruaril kuulutatakse Mäetaguse rahvamajas välja Ida-Virumaa aasta tegija 2024.

Esitatud kandidaatide seast valis žürii aasta tegija nominentideks (tähestikulises järjekorras) Hendrik Aguri, Kohtla-Järve Maleva põhikooli ja projekti "Virumaa veed puhtaks!" meeskonna.

2019. aastal Tallinnast Kohtla-Järve gümnaasiumi juhtima tulnud Hendrik Agur on rikastanud maakonna haridus- ja kultuurielu ning aidanud kujundada Ida-Virumaa kui teotahtlise, uuendustele avatud ning eestimeelse piirkonna mainet.

Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilaste 2023. aasta riigieksamite tulemused olid ühed paremad Ida-Virumaa eestikeelsete gümnaasiumide seas. Hendrik Agur on üks maakonna põhilisi eestkõnelejaid nii hariduse kui kultuuri küsimustes. Ta teeb seda avameelselt ja otsekoheselt.

Hendrik Agur on teinud tunduvalt enam, kui ühelt koolijuhilt võib oodata. Tema eestvedamisel toodi mullu lavale üleriigilist tähelepanu pälvinud rokkooper "Kohtla-Järve", viidi läbi ainulaadne terve päeva kestnud teatejooks 106x1000 meetrit, korraldatakse igal aastal uute omaloominguliste laulude konkurssi ja muid sündmusi, mille mõju ulatub kaugelt üle ühe kooli piiride.

Hendrik Agur on Ida-Virumaal kujunenud koolipapa kui maa soola ehedaks näiteks kõige paremas tähenduses.

Kohtla-Järve Maleva põhikool tegi 2024. aasta 1. septembril olulise sammu, minnes täielikult üle eestikeelsele õppele. Ehk tunduvalt varem, kui nõuab riiklik eestikeelsele õppele ülemineku ajakava. See on eriline tegu, kuna selles koolis õpivad valdavalt venekeelse taustaga õpilased. Kool toetab õpilasi keeleliselt, sotsiaalselt ja emotsionaalselt, et nad saaksid edukalt jätkata õppimist eesti keeles ja olla tulevikus tööturul tänu sellele konkurentsivõimelised.

Koolis tegutseb alates 2024. aastast ka piirkondlik metoodikakeskus, mis pakub õpetajatele olulist tuge. Maleva põhikool on pakkunud tuge eestikeelsele õppele üleminekul ka teistele piirkonna koolidele.

Kokkuvõttes on õpilased teinud märkimisväärseid edusamme eesti keele omandamisel, õpetajad on saanud professionaalset tuge ning lastevanemad on hakanud mõistma eestikeelse õppe vajadust ja toetavad selles protsessis lapsi. Kohtla-Järve Maleva põhikooli eestikeelsele õppele üleminek on suurepärane näide, kuidas haridusasutus saab olla muutuste eestvedaja ja tugisüsteemide looja.

Projekti "Virumaa veed puhtaks!" (ametlik nimi LIFE IP Clean EST) meeskond on viimased viis aastat tegelnud Ida-Virumaa veekogude tervise parandamisega. Oluliste verstapostideni jõuti just 2024. aastal. Valmis Aidu loodusrada, mis on ainulaadne paik, kus külastajad saavad jälgida inimtegevuse käigus muudetud maastiku loomulikku taastumist. Samuti sai valmis Püssi kalapääs ja likvideeriti Purtse jõe paisutus ning kaladel on nüüd võimalik rännata mööda jõge loomulikesse kudepaikadesse.

Selle projekti meeskonna töö on toonud üleriigilist tuntust kogu Ida-Virumaale. Näiteks ETV telesaatest "Osoon. Virumaa veed puhtaks" on tänaseks eetris olnud juba 16 osa.

Projekti meeskond on veendunud, et jõgede seisundi parandamine mõjutab positiivselt mitte ainult loodust, vaid ka kohalikke elanikke ja tulevasi põlvkondi.

Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud Viktor Andrejev, Piia Tamm, Viru Keemia Grupp, Tõnis Kaasik, Erika Kõllo, Priit Kama, MTÜ Purtse Jõe Arenduskeskus, Andrei Katkov, Vladimir Všivtsev, Vladimir Võssotski, festivali "Mägede hääl" korraldusmeeskond, Kiviõli seikluskeskuse rajajad Madis Olt ja Janek Maar, Mare Roosileht, Ailar Holzmann, Ida-Viru turismiklaster, Vaba Lava Narva teatrikeskus ja Hardi Murula.

Aasta tegija saab skulptor Aivar Simsoni valmistatud kuju ja tänukirja.

Konkurssi "Ida-Virumaa aasta tegija" viivad läbi Ida-Virumaa omavalitsuste liit, Ida-Viru ettevõtluskeskus ja maakonnaleht Põhjarannik.