Mesilasesuminat on tänavu vähem

Enamik kõikidest õistaimedest, sealhulgas meie toidutaimed ja piimakarja liblikõielised söödataimed, vajavad tolmlemiseks putukate abi. Foto: Matti Kämärä

Teadlased panevad süü mesilaste arvukuse kahanemisel peamiselt kemikaalidega liialdavatele põllumeestele, ent kindlasti on oma osa ka pikalt kestnud talvel ning sellel, et mesinikke endid on vähemaks jäänud.

Õuna- ja ploomipuude õitsemise ajal olid valged võrad tavatult vaiksed.  Lille- ja maasikapeenraid rohides jääb silma vaid mõni haruharv triibuline sumiseja.  Sel kevadel mesilasi peaaegu et polegi.

"Natuke suminat ikka on - meil kasvab maasikate vahel valge ristik, mis mesilastele meeldib -, aga vähem on seda küll kui tavaliselt," on ka Tiido talus pikka aega maasikaid ja vaarikaid kasvatanud Kaie Ilves tähele pannud. "Uuemad maasikasordid on küll isetolmlevad, aga mesilaste roll on kindlasti ikka oluline."

Vendi aiandustalu peremees Aare Vent tõdes, et köögiviljakasvatuses mesilased küll mingit rolli ei mängi, aga rapsisaagile on nad tolmeldajatena vägagi olulised. "Lüganuse kandis tundub mesilasi olevat vähemaks jäänud, aga siin pole ka enam rohkem kui paar mesinikku. Varem peeti mesilasi vaat et igas teises majapidamises.  Saka põllud seevastu on küll suminat täis."

Kollane tõmbab ligi

Eesti maaülikooli sotsiaalsete putukate uurija ja hobimesinik Ants-Johannes Martin hoiatas mesilaste suminata kevadete eest juba aastataguses Maalehes, nimetades põhilise süüdlasena põlluharimisel kasutatavaid taimekaitsevahendeid.

"Põllumees käitub tänapäeval nagu siga tamme all," viitas ta Krõlovi valmile, milles tõrusid tuhniv siga ei hooli sellest, et tamme juured kahjustada saavad - tal on vaja tõrusid, mitte tamme.

"Rapsipõllud õitsevad ligitõmbavate kollaste värvilaikudena. Mesilased, kes orienteeruvad värvilaikude suuruse ja lõhnade järgi, ei tunne ära, et põllud on sageli töödeldud insektitsiididega," rääkis Martin. "Nad kannavad selle mürgi tarru, selle õietolmuga toidetakse vastseid ja lõpuks surevadki tarud välja."

Õitsvaid taimi ei pritsi

Meemesilaste korjeraadius on kaks kilomeetrit. Enamjaolt mahub selle kahe kilomeetri sisse ka mõni rapsipõld.  Kahjureid tõrjumata rapsi kasvatada paraku ei saa, küll aga muutub siin oluliseks põllumehe terve mõistus ja südametunnistus, kui ta otsustab, millal seda tõrjet teha.

"Seadus ei luba õitsvaid taimi pritsida ja kuna ma tean, miks see keelatud on, siis ma seda ka kunagi ei tee," kinnitas Aare Vent, kes on kunagi ka ise mesilasi pidanud.

Viimase pritsimise rapsipõllul teeb ta siis, kui õied veel pungas on. Seda teavad ja usuvad ka ümberkaudsed mesinikud, kes rapsi õitsemise ajaks oma tarud Vendi põldude äärde reastavad, et mesilastel ohutu korjemaa ligidalt võtta oleks.

"Muidugi on see usalduse küsimus, ja usaldust murda ei tohi," ütles Vent.  "Eks mul ole ikka omakasu ka mängus - rapsisaagile on mesilased väga olulised."

Talunikke ja põllumajandusfirmasid, kes kõigest hoolimata õitsvaid taimi pritsivad ning on ka sellega mesinikele tekitatud kahjusid kinni maksnud, teab ta üsna mitut nimetada.

"Peale mesilaste kahjustavad nad põllumeeste mainet - üks teeb, aga süüdlaseks peetakse kõiki."

Kahju aia- ja põllusaagile

Metsamarjade saaki meemesilaste arvukuse kahanemine Ants-Johannes Martini hinnangul väga ei mõjuta - metsas on väga palju teisi tolmeldajaid. Aianduses ja põllumajanduses seevastu, kus mesilaste roll on vägagi oluline - kogu maailmas saadakse kolmandik otsesest toidust tänu tolmeldamisele - , võib see mõju olla ettearvamatu.

Aga mesinik peab ka ise tark olema.

"Sel aastal, kui minu tarude korjepiirkonda rapsipõld tehakse, viin tarud teise kohta, kümme kilomeetrit eemale. Enne rapsi õitsema hakkamist tuleks kevadine õietolm ja mesi tarust välja võtta ja säilitada; kui raps õitsemise lõpetab, siis omakorda  see mesi ja õietolm välja võtta ning kevadised tarusse tagasi panna," ei tohiks saastunud toitu Martini sõnul mitte mingil juhul talveks ja kevadeks tarusse jätta.

"Me hävitame oma väärtuslikumaid abilisi mesilasi sisuliselt nende sotsiaalse toiduahela kahest otsast: insektitsiididega tapame vanimad, korjemesilased ning oskamatusest jätame tarru mürgitatud mee ja õietolmu, millega mürgitame vastsed, äsja koorunud noortöölised ja ema."