Ida-Viru jooksusarjas oli ligi 400 osalejat

Kaja Jõemets on jõudmas ligemale 60 km pikkuse kolmepäevase võistlussarja viimasele kilomeetrile Jõhvi pargis. Foto: Matti Kämärä

"See viimane jooks tuli ikka päris raskelt, aga praegu on juba  väga hea tunne, et sain selle kõigega hakkama," tunnistas jõhvilanna Kaja Jõemets pühapäeval veidi aega pärast seda, kui oli finišeerunud kolmel järjestikusel päeval peetud  jooksuvõistlusel, mille käigus läbis ta ligemale 60 kilomeetrit. 

Jõemets osales reedel Aseris esmalt 2 km ja seejärel 4,5 km pikkusel jooksul. Laupäeval alistas Pannjärve künklikul ja liivasel rajal täispika maratoni ehk jooksis nelja ja poole tunniga 42,2 kilomeetrit. Kõige selle otsa tuli pühapäeval veel 10 km pikkune ring Jõhvi rahvajooksul.

Ränk katsumus

"Kui ausalt öelda, siis ega ma pühapäeva hommikul enam väga vaimustatud polnud, et tuleb taas jooksma minna. Maratoni peale kulus ikka väga palju energiat. Tulin aga starti ja kuigi poole peal mõtlesin korraks, et nüüd aitab, tulin ikkagi lõpuni ja mul on selle üle väga hea meel," rääkis sitke naine.

Kolmel päeval toimunud jooksuvõistlusel käis kokku ligemale 400 inimest. Neist peaaegu poolsada olid platsis nii Aseris, Pannjärvel kui Jõhvis. Kuid peale Kaja Jõemetsa oli veel vaid kolm jooksjat, kes samuti kõigil neil võistlustel kõige pikema raja läbisid.

Jõemetsa sõbranna Galina Gladõševa, kes kulutas igal päeval rajal aega natuke rohkem, tunnistas, et kuigi raskeid hetki tuli ette, ei tulnud temal katkestamismõtteid kordagi pähe. "Olen juba mitmeid maratone jooksnud ja aru saanud, et sellist maad ei saa hurraaga vallutama minna. Kui aga arukalt valmistuda ja õppida energiat jagama, siis ei ole maratoni läbimises midagi hullu," sõnas ta.

Õnnelik oli pühapäeval Jõhvi spordikeskuse staadionil ka Sergei Borissov, keda teatakse kui Kohtla-Järve Pavandu õigeusu koguduse õpetajat isa Dionissit. "Mulle meeldis kogu see üritus. Tundsin end hästi nii Aseris, Pannjärvel kui Jõhvis. 30 aastat tagasi tegin päris korralikult jooksutrenni. Nüüd tuletasin oma kehale neid aegu meelde. Sellised üritused toovad häid emotsioone. Mul on hea meel, et suudan end ületada ja klassikalise 42 km pikkuse maratoniga toime tulla," rääkis Borissov.

Maratoni jooksis ta esimest korda. "Jooksin säästlikult. Lõpus läks raskeks. Jalad ja liigesed peavad olema selliseks pingutuseks ette valmistatud," rääkis ta, tunnistades, et sellele vaatamata ei olnud pärast ränka pingutust tal raske järgmisel päeval Jõhvi rahvajooksul veel 10 km ette võtta. "Tegin venitusi, hõõrusin spetsiaalse salviga lihased soojaks. Oleks enesetunne kehv olnud, ei oleks pühapäeval jooksma tulnud," sõnas ta.

Ka proffidel polnud kerge

Kõige kiiremini sai nende kolme distantsiga hakkama tuntud pikamaajooksja Aleksei Markov, kes proffidest ainsana ka maratoni kaasa tegi.  "Jooksin maratoni rahulikult, rohkem  trenni pärast. Teine pool tuli küll raskelt, aga aeg oli maastikuraja kohta päris hea," sõnas ta.

Markov lisas, et Jõhvi rahvajooksul oli siiski eelmise päeva maraton veel kõvasti jalgades ja seepärast ei suutnud ta ka Dmitri Aristovi ja Vjatšeslav Košeleviga sammu pidada.  "Ma ei tundnud jalgades võimsust. Jalgade liigutamine polnud probleem, aga tõukejõudu ja kiirust polnud," sõnas ta.

Jõhvi rahvajooksu võitja Dmitri Aristov jällegi tunnistas, et ta polnud jõudnud veel taastuda nädal varem toimunud Tallinna maratonist, kus ta võitis Eesti meistrivõistluste pronksmedali.  "Kaks kilomeetrit enne lõpu jooksin Slava [Vjatšeslav Košelevi] eest ära. Enne seda püsisin enamasti tema selja taga. Raja kõige raskemas osas, kus puhus vastutuul, tegi tema kõige rohkem vedamistööd," tunnustas ta vanameistrit.