Staadioni puudus võib Jõhvis jalgpalli hävitada

Kui Jõhvi staadioni ei asuta kehtivate nõuetega vastavusse viima, võib sealt väravadki ära viia, sest jalgpalliliidu antud armuaeg hakkab täis tiksuma ja ametlikke mänge seal enam pidada ei tohi. Foto: Matti Kämärä

Kuigi Jõhvi Lokomotivi jalgpallimeeskond võitleb selle nimel, et jääda püsima meistriliigasse, ei pruugi mängijate pingutustele vaatamata järgmisel hooajal Jõhvis enam Eesti tippjalgpalli näha − põhjuseks armetus seisus olev staadion. 

Meistriliiga mänge tohib läbi viia staadionidel, mis vastavad jalgpalliliidu kehtestatud 2. kategooriale. Jalgpalliliidu kodulehel on pikk ja üksikasjalik nõudmiste loetelu, mis tuleb täita, et staadion vastaks sellisele kategooriale.

Ajutine eriluba

Muu hulgas peaks staadionil olema 1500 istekohta, vähemalt kaks 30 ruutmeetri suurust viie duši ja kolme tualetiga riietusruumi, lisaks täpselt määratletud tingimustega ruumid kohtunikele, pressile, eraldi esmaabiruumid mängijatele ja pealtvaatajatele ning veel väga palju asju.

Liialdamata saab öelda, et Jõhvi staadion ei vasta enamikule neist nõuetest. Eesti jalgpalliliidu infrastruktuuri juht Targo Kaldoja ütles, et sel hooajal lubati Lokomotivil Jõhvi staadionil mänge pidada vaid eriloal. "Tingimus oli, et klubi asub kiiresti olukorda parandama. Kuid tänase seisuga pole kahjuks mingisugust arengut toimunud," tõdes Kaldoja.

Klubi eestvedaja Sergei Ivanov rääkis, et on ise koos kaaslastega näinud vaeva eelkõige selle nimel, et muruväljak mängukorras oleks. "Muru hooldamine ei ole lihtne ega odav. Elementaarsed asjad oleme ära teinud. Kuid väljak on laineline ja sellest jagusaamiseks tuleb teha kapitaalsemaid töid, milleks on vaja üle 100 000 euro," sõnas ta.

Targo Kaldoja sõnul on ka väljaku tasandamine muude Jõhvi staadioni nõuetega vastavusse viimiseks vajalike töödega võrreldes üks väiksemaid. "On vaja pealtvaatajate tribüüni, uusi riietusruume ja muid abiruume. Ühesõnaga kogu infrastruktuur on puudulik," ütles Kaldoja, kelle sõnul ei saaks praeguses seisus staadionil järgmiseks hooajaks mängude pidamise luba kuidagi anda.

Tema arvates pole välistatud, et jalgpalliliidu juhatus võib eriluba pikendada, kuid selle eelduseks on vaja klubi ja valla poolt konkreetseid kokkuleppeid.

Vallavõim ei tea, mida tahab 

Augustis Jõhvi spordikeskuse direktori ametisse asunud Tiit Tammaru sõnul vajab staadioni korrastamine eelkõige valla poolt poliitilist otsust, millist staadioni ja kuhu kohta soovitakse ning kui palju on vald ise suuteline selle rajamisse panustama.

Et need küsimused on siiani selgeks vaidlemata, tuli selgelt ilmsiks ka 29. septembril toimunud volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni istungil.

Volikogu liige Teet Enok tõdes, et praegu pole selge, kas vald kavatseb ehitada uue staadionikompleksi olemasoleva eskiisi järgi raudtee äärde, teha  kergejõustikustaadioni gümnaasiumi juurde või hoopis korrastada olemasolevat jalgpallistaadioni ja teha sinna kunstkattega väljaku.

Sergei Ivanovi hinnangul läheks kunstmuruga väljaku rajamine maksma suurusjärgus 800 000 eurot. Volikogust väljalangemise tõttu viimast korda komisjoni esimehe rollis olnud Ilmar Aun tõdes, et selline summa ei ole Jõhvi valla jaoks jõukohane.

Valla arendusnõunik Rein Luuse märkis, et valla prioriteetide nimekirjas jalgpallistaadioni pole. Samuti on tema hinnangul staadioni jaoks väga keeruline raha saada avanevatest Euroopa Liidu toetusprogrammidest. "Tuleb teha valikuid," ütles Luuse, kes lisas, et staadioni rajamiseks peab volikogu arengukavas prioriteete ringi tõstma ja ehitamiseks tuleb tõenäoliselt laenu võtta.

Aun lisas, et volikogu liikme Allan Männi ettepanekul on arengukavas spordiobjektide prioriteetide pingerivis ettepoole tõstetud jäähall ja ujula. Mänd on ise ettevõtja, kes valmistab praegu ette keskuse rajamist, mis hõlmaks nii kaubandust, jäähalli kui veekeskust.

Volikogu liikme Vadim Jerjomenko hinnangul on Jõhvi vald väga jalgpallivaenulik.

Sergei Ivanovi sõnul on klubi väga huvitatud esindusmeeskonna jätkamisest meistriliigas. "Selle kõrval peame aga väga tähtsaks ka tööd noortega. Kuid nende treenimisvõimalused on praegu väga viletsad. Korralik kunstkattega väljak on Ida-Virumaa keskuse jaoks hädavajalik, kui me tahame, et siin oleks võimalik jalgpalliga edasi tegeleda," ütles ta.

Jõhvi staadioni probleeme tuleb järgmisel neljapäeval Jõhvi arutama Eesti jalgpalliliidu peadirektor Tõnu Sirel, kel on plaanis arutada tulevikku ka vallavanem Aivar Survaga.