Uljaste järve kaitsjad väljendasid inimketis vastuseisu põlevkiviuuringutele

Kollastes särkides meeleavaldajad näitasid ühtlasi ka oma vastuseisu riigi geoloogiateenistuse plaanidele uurida Virumaal fosforiiti. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Suviselt soojal pühapäeval kogunesid sajad loodusesõbrad, et meelt avaldada Uljaste järve kaitseks ning hoida ära selle läheduses Kiviõli Keemiatööstuse  soovitavad põlevkiviuuringud, millele on vastu ka Lüganuse vallavalitsus.

Pühapäevane ilm sobis järvekaitsjatele ideaalselt. Kohale tulnud inimesed paigutati Uljaste järve lähistel asuvale kergliiklusteele, et mitte liiklust takistada. Peale selle hoidsid kogunenud seltskonnad omavahel kahemeetrist distantsi.

Mures järve pärast 

Lisaks plakatite näitamisele, hüüdlausete hõikamisele ja asjatundjatega suhtlemisele said soovijad Uljaste järve kaitseks koostatud petitsioonile oma allkirja anda. Moodustatud inimkett oli ligikaudu kaks kilomeetrit pikk ning osavõtjaid oli 300-400 vahel.

Esimest põlve tallinlane Jana oli Uljastele kohale tulnud perega. "Praegu elan küll Tallinnas, kuid minu vanavanemad ja vanemad on siit lähedalt pärit," rääkis Jana. Jana sõnul on ta lapsepõlves palju aega Uljaste järve kallastel veetnud. "Ma ei ole küll geoloog, kuid kõrvaltvaatajale tundub, et nii sügavad puuraugud võivad tõepoolest järvele ohtlikuks saada, seda kas siis kuivendades või muud moodi rikkudes," jätkas ta.

Meeleavaldajate seas oli ka lapsi, kel kaasas omatehtud plakatid. Foto: Ain Liiva/Virumaa Teataja

Järve ääres mängiti ka nii-öelda telefonimängu, kus üks seltskond teisele hüüdlauseid edastas. Aktsiooni tunnuslauseks oli "Uljaste on meie kätes!".

Ürituse eestvedaja, Eesti looduskaitse seltsi Sonda osakonna esimees Raul Ivanov luges ürituse kordaläinuks. "Hea meel on tõdeda, et nõnda palju rahvast oli siia kohale tulnud," rääkis Ivanov. Kui puuraukude tegemine Uljaste järve väga palju ei pruugigi mõjutada, siis kõige rohkem kardetakse seda, et piirkonnas kaevandama hakatakse. "Seadus ütleb selgelt, et uuringu tegijal on eelisõigus kaevandamisloa taotlemisel," lausus Raul Ivanov, kes ei usu, et eraettevõtte huvi pärast uuringut otsa saab. 

Ida- ja ka läänevirulaste seas populaarne suvitus- ja ujumiskoht Uljaste on looduskaitsjate sõnul ohtu sattumas. Osaühing Kiviõli Keemiatööstus taotleb luba geoloogiliseks uuringuks, mille käigus tahetakse puurida 40 puurauku ja 15 uuringukaevu sügavusega kuni 50 meetrit Sonda aleviku, Uljaste järve ja Natura 2000 kaitseala naabruses.

Järve kaitseks moodustati sotsiaalmeedias grupp, kus kutsuti inimesi üles meelt avaldama, allkirju andma ja ka endast kõva häälega märku andma. Praeguseks on grupiga liitunud üle 2000 inimese. 

Tehas kavatseb otsida abi valitsuselt 

Kiviõli Keemiatööstuse juht Priit Orumaa on Põhjarannikule öelnud, et ei näe põhjust, miks uuringupuuraugud järve kuidagi mõjutada saaksid. "Me teemegi uuringu sellepärast, et olla kindel, et kaevandamine järve kuidagi ei mõjutaks," sõnas ta, lisades, et kui omavalitsus peaks uuringutaotlusele vastu olema ja keskkonnaamet selleks luba ei anna, kavatseb keemiatööstus suure tõenäosusega valitsuse poole pöörduda.

"Kui me tahame seda põlevkiviettevõtet säilitada, siis meil on vaja põlevkivi; kümne aasta perspektiivis on meil põlevkivi otsas," ütles Orumaa, märkides, et Uljaste piirkonnas lasuva põlevkivi kõrval on neil ka alternatiive, aga need on liiga kallid; sel juhul paneb tehas tõenäoliselt 10-15 aasta pärast uksed kinni. 

Lüganuse vallavalitsus on võtnud keemiatööstuse taotluse suhtes eitava seisukoha, sama meelt on vallavolikogu eestseisus. "Kui see oht on mitu korda kinnitust leidnud, siis palun ärgem torkigem seda kohta rohkem," ütles Lüganuse vallavanem Andrea Eiche.

Säärased meeleavaldused on Eestis järjest populaarsust kogumas. Mäletatavasti protesteeris ligikaudu 4500 inimest 2018. aastal Tartusse rajatava tselluloositehase vastu. Suur meedia tähelepanu ja avalikkuse vastukaja panid megaprojekti vähemalt mõneks ajaks sahtlisse luku taha.