:format(webp)/nginx/o/2018/12/22/11674218t1ha62d.jpg)
/nginx/o/2024/11/04/16464934t1h5a55.jpg)
Juba aasta aega kinni olnud Toila vallale kuuluv Kukruse polaarmõis pannakse peagi oksjonile alghinnaga 1,5 miljonit eurot. Lüganuse on aga loobunud keskaegse Purtse linnuse müügist ning loodab seda arendada koos mõisa omanud aadlisuguvõsa järeltulijaga.
Möödunud aasta sügisel otsustas Toila vallavolikogu lõpetada tänavu 1. jaanuarist SA Kukruse Polaarmõis tegevuse ning panna mõisa müüki.
Häid ideid ei leitud
Põhjuseks toodi suurt remonti vajav lagunev hoone, mille kordategemiseks valla toetusest ja sihtasutuse enda teenitavast tulust ei piisa, samuti ei võimalda rahapuudus mõisa tulutoovamaks arendada.
Häid ideid tegevuse jätkamiseks on koos vallaga aastaid tulutult otsitud. Kaks korda püüdis vald leida mõisale ka pikaajalist rentnikku, kuid kummalgi korral ei ilmunud silmapiirile ühtegi huvilist.
Mõis asub kahel hoonestatud kinnistul: Mõisa ja Mõisaaida. Esimesel neist asub peahoone, teisel ait, mida kasutati hoiuruumina.
Eelmisel aastal telliti mõisa peahoonele Lahe Kinnisvaralt hindamine, milles leiti, et hoone turuväärtus on 505 000 eurot. Nüüd on aga otsustatud, et kogu kompleks läheb müüki tervikvarana. "Neid oleks keeruline eraldi müüa," sõnas võõrandamist ette valmistav Toila vallavalitsuse vallavara- ja heakorraspetsialist Signe Müür. Mõis läheb müüki koos mööbli ja muu sisustusega, samuti kuulub selle sisse kolm hektarit maad. Selleks on vald sõlminud oksjonikeskusega Varakeskus lepingu. "Sel nädalal tulevad nad pilte tegema ja siis peagi läheb mõis oksjonile," sõnas Müür, lisades, et alghinnaks on otsustatud panna poolteist miljonit eurot.
Juba aasta otsa on 13 aastat tegutsenud polaarmõisa uksed olnud suletud. Kui mõisas tegutses sihtasutus, toetas vald mõisa igal aastal 30 000 euroga. Nüüd kaasneb ülalpidamisega vaid küttekulu. "Me peame seal ikka kütet sees hoidma, sest seal on ka mööbel ja muu sisustus sees," sõnas Signe Müür.
Purtse vasallilinnus
Purtse vasallilinnus on omapärane kindlusehitis, mis kätkeb endas elemente arhailisest majalinnusest, keskaegsest kantsist ja ehitusajal populaarsest renessansi stiilis lossist. Linnuse ehitas 16. sajandi keskel arvatavasti Purtse mõisa tolleaegne omanik Johann Taube.
Pärast Põhjasõda ühendati Purtse mõis Püssi mõisaga ja sellest sai Püssi mõisa abimajand. Mõis hüljati 1940. aastal. Linnus restaureeriti aastail 1987-1990.
Allikas: Vikipeedia
Purtse müügi plaanist loobuti
Veel aasta tagasi plaanis ka Lüganuse vald müüa talle kuuluva Purtse linnuse, mis selle aasta alguses päris tühjaks jäi, kui ainus rentnik sulges seal tegutsenud restorani Von Taube.
Valla kinnisvaraspetsialist Agnes Heinmaa rääkis Põhjarannikule eelmise aasta detsembris, et hoone ei ole heas seisus ning tahab ilmselt päris suurt remonti saada. Ta lisas, et sellist objekti hinnata pole lihtne, kuna keskaegseid kindluselamuid tavapäraselt kinnisvaraturul ei pakuta.
"Eks seal peab olema väga konkreetne ettekujutus, mida sellise hoonega teha. Ja muidugi peab ka raha olema, sest juba küttekulud on päris arvestatavad, kuna köetakse elektriga," rääkis Heinmaa, lisades, et vallal pole raha ei investeeringuteks ega ka selle hoone ülalpidamiseks. "Vallal pole temaga midagi teha," ütles kinnisvaraspetsialist toona. Ajaloolise hoone müügi vastu asusid kohalikud elanikud, tehes vallavalitsusele sellekohase pöördumise.
Ent pärast võimukoalitsiooni muutumist tänavu veebruaris otsustas uus vallavalitsus kindluselamu müügi plaanidest loobuda.
Vallavanema Dmirti Dmitrijevi sõnul on nad olnud kontaktis ühe linnust omanud von Taubede suguvõsa järeltulijaga, kes on valmis kindluselamu arendamist vedama hakkama. "Tõenäoliselt loome lähiajal linnuse haldamiseks sihtasutuse ning ootame, et ta hakkab linnuse arengut vedama ja toetama," ütles Dmitrijev. Missuguseid tegevusi Purtse linnuses edaspidi edendada võiks, seda vallavanem veel konkreetselt ei öelnud. "Mõtleme ka ideele hakata seal korraldama mõnd traditsioonilist üritust," sõnas linnapea, lisades, et selgus võiks saabuda selle aasta lõpus või järgmise alguses.
Läbi aastakümnete on hoonel olnud erinevaid rentnikke ja kasutusviise. Pärast taastamist oli see kasutuses üsna populaarse kontserdipaigana, ruume on välja üüritud erapidudeks, viimastel aastatel on seal tegutsenud peamiselt söögikoht.