ÜLO KAASIK ⟩ Hoogsa hinnatõusu kriisirohi

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Foto: Erakogu

Järsk hinnatõus pole jäänud meist kellelegi märkamata ja see ei ole meeldiv. Selle ohjeldamiseks on keskpangad hakanud kiiresti intresse tõstma. Paljudele kodulaenuvõtjatele ja ettevõtetele on intressimäärade tõus ja sellest tulenev laenukulude kasv ebameeldiv ja murettekitav. See on aga keskpankade poolt vajalik kriisirohi, et hoogsast hinnatõusust kiiremini jagu saada.

Kiirele inflatsioonile eelnes vastupidine šokk. 2020. aastal alanud koroonapandeemia viis majanduse kiiresse langusesse. Selle mõju majandusele tundus tollal hirmuäratavalt tõsine ja nii püüti seda igati leevendada. Keskpangad alandasid intressimäärasid ja hakkasid võlakirjaturul uuesti tugioste tegema, et laenuraha püsiks odav.

Nii said ka valitsused ohtralt soodsalt laenata, et majapidamisi ja ettevõtteid toetada. Tänu sellele inimeste sissetulekud eriti ei langenud ning paljudel tekkisid "sunnitult" säästud, sest tavapärane tarbimine polnud võimalik. Piirangute leevenedes oli inimestel raha ja soovi tarbida, kuid ettevõtted ei suutnud nõudluse kasvu niisama kiiresti rahuldada. Kui osta soovijaid on rohkem kui müüjaid, tõusevad hinnad.

Intressitõusud on keskpanga peamine tööriist, millega inflatsioon kontrolli alla saada.

Esimesed märgid inflatsiooni kiirenemisest ilmnesid 2021. aasta kevadel USAs. Loodeti, et see on ajutine, kuivõrd põhjuseks olid peamiselt tarne- ja tootmistõrked. Ent üha enam avaldus surve ka tööturul: tööpuudus vähenes ja palgakasv kiirenes, andes märku, et hinnatõususurve on laialdasem ja püsivam.

Euroalal avaldus see hiljem: alusinflatsioon, millest tavapärasest heitlikumad toidu- ja energiahinnad on välja jäetud, tõusis üle 2% taseme alles 2021. aasta sügisel ning tööturul hakkas palgasurve avalduma 2022. aastal.

Euroopat eristas muust maailmast ka suurem energiahindadest põhjustatud šokk. Enne Vene-Ukraina sõja algust sai Euroopa üle veerandi energiast Venemaalt, mistõttu Moskva sai sellest teha relva. Ka edaspidi võib energiahind Euroopas veel aastateks kõrgemaks jääda, kui olime harjunud, sest koostöösuhted uute partneritega alles kujunevad ning odavamat omatoodangut tagav rohepööre on pooleli.

Selline šokk eeldab ettevõtetelt kohanemist ärimudelites ja tarbijatelt käitumisharjumustes, et kallimat kaupa säästlikumalt tarbida. Valitsus peab samal ajal seisma vastu survele kõik hinnatõusust tekkinud raskused toetustega korvata ja tegema investeeringuid püsivamateks lahendusteks.

USA keskpank hakkas intressimäärasid tõstma 2022. aasta märtsis ning Euroopa keskpank hiljem, sest ka inflatsioon avaldus Euroopas hiljem ja teisiti kui USAs.

Esmalt lõpetas Euroopa keskpank täiendavad varaostud. See niinimetatud rahatrükk seisnes lihtsustatult selles, et keskpank ostis turult võlakirju, suurendades sel moel vaba raha hulka, mida pangad saanuks uuesti välja laenata. Varaostud käivitati 2015. aastal, mil kiire inflatsiooni asemel oli ohuks hindade langusspiraal ehk olukord, kus hindade langust oodates lükatakse oste edasi, millega väheneb tarbimine ja nii ka vajadus tööjõu järele. Koondamiste tagajärjel kahaneb tarbimine veelgi ja tekibki hinnalangusspiraal. Rahatrükk siiski ei ergutanud nõudlust piisavalt. Pigem surus see üles varade (aktsiad, kinnisvara) hindu, kuid inflatsioon püsis pikalt väga madalal tasemel.

Mullu suvest on Euroopa keskpank tõstnud baasintressimäärad poole aastaga 2,5 protsendile. Nii jõulist sekkumist nõudis järsult kiirenenud inflatsioon, mis oktoobris tipnes 10,6%ga. Ajaloolises vaates on intressimäärad siiski pigem tagasi tavapärastel tasemetel. Erakorraliseks tuleb pidada hoopis seda aega, mil intressimäärad olid nullis või isegi negatiivsed.

Tagantjärele võib tõdeda, et keskpangad võinuks "rahatrüki" varem lõpetada ja intresse tõsta, kuid pandeemia arengut ja sõja puhkemist oli võimatu ette näha. Ja karmim rahapoliitika üksi poleks suutnud kaitsta sedavõrd ulatusliku hinnašoki eest, mille põhjustas Vene energiasõda. Rahapoliitika tööriistadega ei saa mõjutada järsult kallinenud nafta või gaasi hinda.

Sellises olukorras on keskpanga ülesanne tagada, et kiire hinnatõusutempo majanduses ei juurduks. Et ei tekiks liiga kõrgeid hinnatõusu ootusi, mis võivad põhjustada hinnatõusu-palgatõusu spiraali. See oleks olukord, kus kiire hinnatõus põhjustab suuremaid palganõudmisi, mida ei toeta tootlikkuse kasv ning mis sunniks ettevõtteid kasvanud kulude tõttu toodete hindu tõstma, mis omakorda viib jälle selleni, et töötaja nõuab palka juurde ja nii edasi.

Aasta lõpus nägime inflatsioonitempo aeglustumist. See on aga ikka veel kordades kõrgem 2% tasemest, mis on keskpanga eesmärk pikemas vaates, milleni jõudmine võib aega võtta mõne aasta. Inflatsiooni soodustab muu hulgas tugev seis euroala tööturul, mis tekitab survet palgatõusuks, ning algselt arvatust tagasihoidlikum majanduskasvu pidurdumine, mis oleks aidanud inflatsiooni ohjeldada. Lisaks kahjuks ka valitsuste eelarvepoliitika, mis töötab ulatuslike toetusmeetmetega Euroopa keskpanga rahapoliitikale vastu.

Sama olukord on Eestis. Erinevalt ajutise loomuga koroonakriisist, kus toetused võimaldasid vältida muidu eduka ärimudeliga ettevõtete pankrotte ja hoida alles töökohtasid, pole osa praeguse kriisi tegureid ilmselt ajutised, näiteks Venemaa katkenud energiatarned Euroopasse. Struktuursed muutused vajavad teistsugust lähenemist, leevendus üksi ei ole lahendus. Püsivate muutustega on vaja kohaneda ja seda peavad tegema kõik majanduse osapooled. Seetõttu on mõistlik jagada toetusi ajutiselt ning need peaksid olema hästi läbi mõeldud ja suunatud. Vaja on investeeringuid ja struktuurseid muutusi valdkondades, kus tootmine pole praegu piisav või tarneraskused suruvad hindu üles.

Keskpanga vaatest peavad intressimäärad kiire hinnatõusu pidurdamiseks veelgi tõusma, sest just intressitõusud on keskpanga peamine tööriist, millega inflatsioon kontrolli alla saada.