MIHHAIL KÕLVART ⟩ Eestisse tuleb ehitada uus põlevkivijaam

Eesti Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart. Foto: Madis Veltman / Scanpix

Tagamaks Eestis elektrienergia varustuskindlus ning inimestele ja ettevõtetele jõukohane elektrienergia hind, on vajalik loobuda viivitamatult põlevkivitööstuse sulgemise kavast ning rajada uued põlevkivipõhised tootmisvõimsused vähemalt kahekümneks aastaks.

Mis tahes muud prioriteedid energeetikas tuleb lugeda elektrienergia varustuskindluse ning inimeste toimetuleku ja ettevõtete konkurentsivõime säilitamise kõrval teisejärguliseks. Hiljutine Estlink 2 juhtum näitas, et ei ole võimalik praeguses julgeolekuolukorras rajada energiajulgeolekut välisühendustele.

Põlevkivi on ainus Eesti oma looduslik ressurss, millega saab toota juhitavat elektrienergiat välismaailmast sõltumatult, ning sellele ei ole praegu ega lähitulevikus samaväärseid alternatiive. Põlevkivielektrit on siiski võimalik toota praegusest oluliselt keskkonnasäästlikumalt ning tõhusamalt, mida ei ole seni tehtud üksnes põlevkivitööstuse peatse sulgemise plaanide tõttu.

Põlevkivijaamasid ei ole mõistlik asendada gaasijaamadega, sest heitlikud olud maailma julgeolekus ja majanduses ei võimalda Eestil prognoosida gaasi tarneid ega hinda. Samuti ei pruugi imporditud gaasil töötav jaam olla lõpuks oluliselt puhtam kui nüüdisaegseid tehnoloogiaid kasutav põlevkivijaam. Sellele on tähelepanu juhtinud ka professor Alar Konist.

Energiajulgeolekut ei saa katta tuule- ega päikesejaamadega, sest nende elektritootmise mahtu ei ole võimalik juhtida ning piisava mahutavusega salvestustehnoloogiaid ei ole veel leiutatud. Samuti ei ole mõttekas kasutada põlevkivijaamasid üksnes taastuvenergia stabiliseerijana, sest põlevkivijaamade pidev käivitamine ja seiskamine pole säästlik ei majanduslikult ega keskkonna mõttes. Võimalused juhitamatu elektrienergiaga energiajulgeolekut tagada on praegu üksnes poliitiliste loosungite tasemel ning on seotud miljardite eurode maksumaksja raha matmisega toetusteks ja hinnagarantiideks. Ükski teaduslikult põhjendatud arvutuskäik aga energiajulgeoleku tagamist tuule- ja päikeseparkidega realistlikuks ei pea.

Seega ei ole Eesti jaoks praegu põlevkivienergiale samaväärset alternatiivi. Praeguste teadmiste põhjal saaks see olla vaid tuumaenergia, kuid ka tuumajaama rajamine võtaks aega vähemalt 15 aastat.

Ülaltoodut arvesse võttes on vajalikud järgmised neli sammu:

1) otsustada viivitamatult jätkata põlevkivienergia tootmist vähemalt järgmised 20 aastat;

2) alustada Euroopa Liidu tasemel läbirääkimisi ja konsultatsioone põlevkivielektri tootmise jätkamiseks majanduse ja julgeoleku kaalutlustel;

3) uuendada ja remontida olemasolevad elektrijaamad, sh täiendada neid süsiniku püüdmise tehnoloogiaga;

4) ehitada uus põlevkivijaam, mis võimaldaks koos olemasolevate võimsustega katta kogu Eesti energiavajadus, jättes välisühendused vaid erakorraliseks ja ajutiseks abivahendiks.

Ka mujal maailmas on hakatud mõistma ebarealistlikest kliimaeesmärkidest põhjustatud riske ja kahjusid ning sellest tulenevalt varasemaid plaane korrigeerima. Eesti jaoks ei ole mõistlik ega jõukohane reaalsust ignoreerida. Ajal, mil kriise ning julgeolekuolukorda on kasutatud õigustusena Eesti inimeste maksukoormuse drastilisel kasvatamisel, tuleb samad tegurid lugeda piisavalt kaalukateks ka energiapoliitika ja kliimaeesmärkide ülevaatamiseks.

Mihhail Kõlvarti avalik kiri peaminister Kristen Michalile