/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2024/02/28/15917921t1h6dc8.jpg)
Tuntud ja tunnustatud pianisti, Eesti muusika- ja teatriakadeemia klaveri vanemlektori Sten Lassmanni klaveriõhtu Jõhvi kontserdimajas on pühendatud Heino Elleri klaveriloomingu tippteostele, millega ta tähistab oma pikaajalise loomingulise töö valmimist
2023. aastal Londonis ilmunud albumiga Heino Eller Complete Piano Music, Volume 9 jõudis lõpule Heino Elleri klaverimuusika esmakordse terviksalvestuse projekt, mille jooksul on plaadifirma Toccata Classics kaubamärgi alt vahemikus 2011–2023 välja antud kõik helilooja 206 teost klaverile, kogupikkusega ligi kümme tundi.
Sten Lassmanni töö Elleriga algas Londonis 2008. aastal ning oli ka tema Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias 2013. aastal kaitstud doktoritöö teemaks.
Heino Elleri klaverilooming on Mart Saare koorilaulude ning Eduard Tubina sümfooniate kõrval kaalukaim osa rahvusliku helikunsti varamus ning Lassmanni tervikkäsitlus Elleri klaveriloomingust on läbi aegade kõige mahukam Eesti muusika salvestusprojekt.
Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja kirjutas klaverimuusikat kogu elu vältel, alates esimestest katsetustest Peterburis 1909. aasta paiku kuni 1960ndate aastate teise pooleni, mil Ellerist oli saanud armastatud vanameister ning mitme heliloojate põlvkonna vaimne isa.
Elleri klaverilooming on ka sisult üüratult rikas ning selle hulka kuuluvad muuseas ka „Kodumaine viis“ ning Eesti klaverimuusika kuulsaim teos „Kellad“. Käesolev kontsert toob kuulaja ette koondportree Heino Elleri klaveriloomingust: kavas on esindatud kõik tähtsaimad stiilisuunad Elleri muusikas, alates kõrgmodernismist kuni Tuljaku parafraasini, ning žanrid alates miniatuursetest prelüüdidest kuni loomingut kokku võtvate klaverisonaatideni.
Meie rahvusliku muusikaklassika rajaja Heino Elleri looming on üdini eestilik, tema loomingus peegelduvad nii Eesti looduse omapära kui ka rahvuslik vaimulaad. Tema tuntuim helind, sümboolselt 1918. aastal klaveripalana sündinud „Kodumaine viis“ kujunes möödunud sajandi keskpaigas omalaadi sõnadeta eestluse hümniks, mida 1969. aasta juubelilaulupeol dirigeeris saja tuhande inimese ees 82-aastane helilooja ise.