Sõjaohu korral evakueeritakse Ida-Viru elanikud suure tõenäosusega just sinna

Eelmise aasta sügisel korraldasid päästeamet ja kaitseliit Lõuna-Eestis Eesti seni suurima evakuatsiooniõppuse "Lõuna sild". Õppuse põhistsenaarium oli Lõuna-Eesti ida- ja kagupiirkonna (Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa) ulatuslik evakuatsioon Viljandimaale. Pildil õppuses osalejate paigutamine Tarvastu gümnaasiumisse. Foto: Elmo Riig / Scanpix

Juhul kui Eestit peaks idast ähvardama sõjalise rünnaku oht, tuleb Ida-Virumaa elanikud evakueerida riigi teistesse piirkondadesse ning tõenäoliselt on nendeks Kesk- või Lääne-Eesti.

Päästeameti kriisivalmiduse talituse juht Erkki Põld ütles, et tegelikult pole praegu väga konkreetselt teada, keda kuhu sõjaohu korral evakueeritakse. "Kui tuleb evakueerumise korraldus, siis päästeamet ütleb, kuhu tuleb liikuda. See sõltub alati konkreetsest olukorrast ning siis ütlevad kaitseväelased, missugused piirkonnad on ohtlikud ja missugused mitte," sõnas ta. Ta lisas, et vaikimisi on küll kokku lepitud, et kui Ida-Virumaalt on tarvis inimesi evakueerida, siis oleks sihtkoht nii Kesk-Eesti kui ka Lääne-Eesti mandriosa. "Tallinna me suurt inimvoolu ei suuna, sest siin on niigi tihe asustus ning meie eesmärk on jaotada elanikkond ühtlaselt Kesk- ja Lääne-Eestisse," lausus Põld.

Kuidas riik meid ohust teavitab?

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM.

Selle osadeks on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid Ole Valmis! ja Eesti.ee, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ kanalitel ning RDSi tekst Vikerraadio kanalil.

Otseteavituse kanalite kaudu saadetud info õigsust saab kontrollida veebilehtedelt kriis.ee ja olevalmis.ee ning riigi infotelefonilt 1247.

Olukorrateadlikkuse infot kriisis vahendatakse ka meediakanalite nagu ERR kaudu ning riigiasutuste sotsiaalmeediakanalites.